Telemaastik pööratakse jälle pahupidi
Eesti Päevaleht loodab väga, et Toomas Lepa plaan panna Eesti Televisioon suvise hapukurgihooaja künnisel taas reklaamiraha teenima, ei ole hetkelise ägeduse ajendil sündinud otsus. Eesti rahvas jõudis juba harjuda programmiga, kus pesupulbri- ja menstruatsioonisidemete pakid ekraanil ei esine.
Poolteist aastat hiljem kannapööret tehes peab vaataja uskuma panema, et reklaami tagasitulekuga tagab ETV kvaliteetse programmi. Seda on tarvis teha, sest vaatajad ei salli ootamatusi ja raskel ajal tarbimisele õhutav telereklaam võib tekitada tõrke kogu kanali vastu.
1997. aasta sügisel nõustus riigivõimu esindav ringhäälingu nõukogu kergemeelselt uue peadirektori Toomas Lepa plaaniga loobuda reklaamist, sest see saigi tuua ainult vaherahu kanalite vahelises reklaamituru jagamises. Nüüd läheb ringhäälingunõukogu sama kergemeelselt kaasa reklaami tagasitoomisega. Kahjuks on kõik tänased pöördelised muutused telemaastikul eilsete tegematajätmiste tulemus, sest kuniks uus ringhäälinguseadus valitsuse ja Riigikogu vahet jõlgub, pole vallatutel improvisatsioonidel lõppu näha.
Ega Toomas Lepp ole kunagi varjanud, et tema algatatud leping erakanalitega, mis toob tänavu ETV-le sisse 24 miljonit krooni, oli eksperiment. Lepp tõestas, et ETV saab ilma reklaamita hakkama.
Enam ei ole aga selle tõestusega midagi peale hakata, sest ikka veel puuduvad riigil meediapoliitika ja selged reeglid televisiooniturul. Telemaastik meenutab endiselt dzhunglit, TV 1 võlgnevused ning Kanal 2 ja TV 3 otsustamatus võimaldavad ETV-l jälle kogu telemaastiku pahupidi pöörata. Kahjuks jääb katsejänese ossa televaataja, kes peab leppima mis tahes ootamatustega.
Pole mõtet arvata, et reklaamiga ETV programm erineb reklaamita ETV programmist ainult selle poolest, et enne "Aktuaalset kaamerat" tuleb jälle mitu minutit reklaami alla neelata. Need on kaks erineva ideoloogiaga kanalit ja keegi ei tea, mida tulevik ETV-le toob.
Eesti Televisioon on kuulutanud, et hakkab kohe ka venekeelset telekanalit tegema, rääkimata vahepealsest soovist õnnetu Ühispangale kuuluv TV 1 omandada. Toomas Lepaga igav ei hakka. Tema suudab ringhäälingu nõukogu tarbeks piiramatus koguses atraktsioone pakkuda. Aga kuhu jääb pikemaajaline telepoliitika, millest ka vaatajale tulu tõuseks?
