Reklaam jäägu ETV-st eemale
Oli see nüüd Toomas Lepa üllas idee või pigem siiski eratelekanalite arenguhuvidest lähtuv kokkulepe, kuid igal juhul oli kaks aastat tagasi tehtud otsus loobuda ETV-s reklaami näitamisest Eestile saavutus. See oli sisuliselt meediapoliitiline valik, arenguraja valik, mis on teinud Eesti telekanalid tugevamaks nii majanduslikult kui programmiliselt. Tasapisi tõuseb nii isetehtava kui ka sisseostetava programmi kvaliteet ning vaatajatel on rohkem valikuvõimalusi.
Seetõttu olen veendunud, et ETV hetkelisest rahapuudusest tingitud otsus uuesti reklaamimüüki alustada on tormakas ja vale. See on kui tulekahju kustutamine ühel katusepoolel. See ei vii sammugi lähemale soovitavale ringhäälingumudelile. Parem oleks maha rahuneda ja läbirääkimiste laua taha istuda.
Riigi meediapoliitikat kujundavad institutsioonid ei tohiks praegu käsipõsakil istudes toimuvat pealt vaadata. On tõepoolest aeg teha otsustavat meediapoliitikat. Teen Riigikogu kultuurikomisjoni esimehele, kultuuriministrile ja ringhäälingunõukogu esimehele ettepaneku veenda ETV-d reklaamimüügi otsust tühistama, võtta läbirääkimiste pidamine ETV-lt üle ja saavutada erakanalitega kokkulepe.
Reklaamimüügi taasalustamise põh-jenduseks on ETV rahalised raskused. Nende raskuste leevendamiseks pole mõtet stabiliseeruvat telemaastikku segi paisata. Pealegi on rohkem kui küsitav, kas ETV iseseisva reklaamimüügiga oma rahakoti augud lappida suudab.
Erakanalid on valmis andma kindlaks määratud protsendi oma käibest avaliku ringhäälingu toetuseks. Selline lahendus sobiks ka uude ringhäälinguseadusesse ning see seadus võib tulla juba lähema kolmveerandaasta sees.
Erakanalitega tuleks kokkuleppele jõuda ka juhul, kui nende pakutav summa on praegu väiksem, kui ETV tahab, ega kata kõiki ETV vajadusi. Tuleks teha puudujäägi eksperthinnang. Riigil jätkuks vahendeid, et mõneti ebaotstarbekalt majandatud ETV-d ühekordselt toetada ja jälle jalule aidata.
See on igal juhul mõistlikum, kui majandustasakaal lõhkuda ja turgu solkida. Las turujõud otsustavad, kui palju erakanaleid püsima jääb. ETV-d pole sinna pulmavanemaks vaja.
Usun end teleala mõneti tundvat. ETV-l on alati oma unelmate rahakotist puudu olnud umbes 30 protsenti. On selge, et ETV ei saa oma kohustusi täita 100 miljoniga, keskpärane programm maksab 140-150 miljonit, hea umbes 180 ja kohalike võimete juures viimase peal telekava ehk 200-210 miljonit. Talutava summa saab kokku ka ETV-d uuesti reklaamiturule toomata. See oleks üks selge otsus ja pealegi oleks inimestel sellest hea meel.
