Siberis karuga rammu katsumas

Eesti filmimaastikku viimase kahekümne aasta jooksul ei saa ette kujutada ilma Arvo Ihota. Ta on jõuline isiksus, seda nii loomingult kui ka välimuselt. Mitmel puhul tuleb teda pidada mootoriks, mis pannud liikuma uued suundumused meie kinoelus ning neid võimsalt edasi vedanud.

Ta on mees, kes õpib ise pidevalt ja õpetab teisi. "Karikakramäng" (1977) tõi meie filmi Peeter Urbla ja Peeter Simmi. Operaatorina pani sel puhul endast kohe rääkima Arvo Iho. Filmikasseti konsultandiks oli aga Andrei Tarkovski, kellelt õpitut toonitab Iho ikka ja jälle. Hiljem võttis Tarkovski Eestis üles "Stalkeri" ja tema tegemisi jälgis teraselt Arvo Iho. Kohe õige varsti pärast "Karikakramängu" valmisid Iho operaatoritööna meie filmikunsti paremikku kuuluvad Olav Neulandi "Tuulte pesa" (1979), Peeter Simmi "Ideaalmaastik" (1980) ja "Naerata ometi" (1985). Viimase puhul oli Iho Leida Laiuse kõrval ka rezhissöör. Laiust peab ta samuti oma suureks õpetajaks lavastajaks saamisel.

Seejärel tulid Iho rezissööri käe alt tugevat rahvusvahelist kõlapinda leidnud mängufilmid "Vaatleja" (1987) ja "Ainult hulludele ehk Halastajaõde" (1990). Viimases mängis Tarkovski "Peegliga" maailmakuulsaks saanud Margarita Terehhova.

Praegu on Arvo Ihol käsil tema kõige võimsam filmiprojekt. Siberis võetakse üles "Karu südant", romantilist filmilugu seiklustest ürglooduses, Siberi põlisrahvaste maailmapildist ja Baltikumist pärit nooruki meheks kujunemisest. Stsenaariumi kirjutasid Nikolai Baturin, Iho ise, Arvo Valton ja Vene hinnatumaid stsenariste Rustam Ibragimbekov. Peaosa (seejuures kaksikosa) mängib Rain Simmul. Kaasa löövad paljud kuulsused meilt, Venemaalt ja Kesk-Aasiast ning muidugi siberlased. Filmi kinodele mõeldud variant tuleb üle kahe tunni pikk, lisaks tehakse eeldatavasti 6-osaline teleseriaal. Järgmise aasta septembriks, kui kõik jookseb ladusalt, peaks film üles võetud olema. "Karu süda" läheb maksma 6,8 miljonit krooni. Osa rahast on juba olemas, kuid suurem jagu veel puudub. Ega maailmast, ka Eestist raha kadunud ole, eriti kui filmi teeb Arvo Iho taoline meister.

Arvo Iho 50

Sündinud: 21.06.1949 Rakveres

Lõpetanud: 1976 ÜRKI Moskvas operaatorina

Töö: 1971–1992 Tallinnfilm; 1992–1996 Pedagoogikaülikool, hiljem vabakutseline filmitegija