Mälestuseks

Homme möödub 27 aastat kindralmajor-meedik Arthur Lossmanni (5.10.1877–1.08.1972) surmast.

Vana-Vändra vallas metsniku pojana sündinud Arthur Lossmann õppis 1899–1904 Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemias. Kolm aastat oli ta Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. Vene-Jaapani sõjas osales Mandzhuuria lahinguis polguarstina, I maailmasõja lõpetas Edelarinde evakuatsiooni ülemarstina. Vabadussõjas, olles I Sõjaväehaigla ülem, tuli tal muuhulgas likvideerida Eestisse taganenud vene valgete Loodearmees ning nendega koos tulnud sõjapõgenike hulgas levinud taude. Pärast Vabadussõja lõppu juhtis A. Lossmann veel 15 aastat Sõjaväe (Kaitseväe) Tervishoiu Valitsust, oli väljapaistev ühiskonna- ja majandustegelane.

Esimese okupatsiooni ajal suutis ta end varjata, septembris 1944 lahkus Saksamaale. Pärast sõja lõppu kaitses Flensburgis Briti okupatsioonivõimude ees eesti sõjameeste huve, kutsus ellu Eesti Punase Risti paguluses, aitas organiseerida Saksamaal Eesti komiteed ja kirikunõukogu.

Asunud ümber Inglismaale, jätkas ta kultuurilist tegevust eestlaste keskel. Kindralmajor-meedik Arthur Lossmann suri 1.08.1972 Londonis Westminstri haiglas 94 aasta vanuses, olles kõige kõrgeealisem Eesti kindral. Tema säilmed maeti möödunud aasta novembris ümber Vabadussõja vanemate juhtide hauaplatsile Tallinnas kaitseväe kalmistul. Eesti sõjahaudade hoolde liit (ESHL) avas eelmisel neljapäeval seal kindralmajor Arthur Lossmanni hauatahvli.

(Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid, 1997)

Homme möödub 101 aastat tantsija ja ballettmeistri Rahel Olbrei (1.08.1898 Tallinn – 12.12. 1984 Toronto) sünnist. Rahel Olbrei pani Estonias aluse balletile kui iseseisvale lavastusharule, taotles tantsuliikide ühendamist ja lähtus sisulisest, dramaatilisest väljenduslikkusest.

Lavastaja Ben Drui (31.07.1924–1.10.1975) oleks täna saanud 75-aastaseks.

Tele- ja filmilavastaja Valdur Himbek (31.07. 1925–4.04.1991) oleks täna saanud 74-aastaseks.