Uus eluaasta saabub õppustel

Eesti Päevalehe peatoimetaja asetäitja Peeter Tali tähistab sünnipäeva Tallinna lähistel staabitelgis. Ta on reservohvitser, nagu mitmed eesti arstid, riigiametnikud ning ärimehed. Kahenädalastel õppustel "Kindel linn" formeeritakse esmakordselt reservpataljon, mis harjutab linnalahingut Tallinna kaitsmiseks. "Kui Eestit rünnatakse, on mitmeid võimalusi – lesta tõmmata, käed taskus lootma jääda, et eraomandit ära ei võeta, asuda püss käes ise kodu kaitsma või ühineda organiseeritud vastupanuga võiduka lõpuni," leiab Peeter. "Mina eelistan viimast."

Peetri vanaisa, samuti Peeter, teenis Eesti armees kaptenina. Tuli see nüüd vanaisast, kes suri Siberis enne lapselapse sündi, aga keskkoolis vilksatas mõte minna Lvovi sõjakooli sõjakirjasaatjaks õppima. Astus siiski Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonda, kaasas kolme näituse fotod ja üksikud artiklid. Pärast esimest kursust saadeti poisid Nõukogude armeesse, mida ülikoolis polnud aastaid juhtunud. Ärasaatmisel nuteti, lauldi ja üritati busse ümber lükata. Peeter sattus Stalini sünnilinna Gorisse ja sealt kaardiväe 124. tankipolguga edasi Iraani piiri äärde Nahhitshevani. Sõjaväest naastes hakkas ta Edasile tõlkima järjejuttu N. armee elust. Ajakirjast Junost pärit Juri Poljakovi romaan kandis pealkirja "Sada päeva käskkirjani". Tegutsedes ühenduses "Ülikool relvavabaks", võitles ta sõjalise kateedri vastu. Tema 10. ülikoolisügise puhul ilmus ajalehes õnnitlus "Kümme suvi, kümme tali, ülikoolis Peeter Tali." Pikad ülikooliaastad lubasid aga diplomitöös (mille valitud katkeid avaldab praegu ajakiri "Sõdur") julgelt kirjutada sõjandusalasest ajakirjandusest sõjaeelses Eestis.

"Ühel päeval ütles Mart Kadastik, et sa oled noor mees ja peret pole, mine sõjaväe transpordilennukiga Armeeniasse, seal oli eile maavärin," meenutab Peeter. Nii ta lagunevas Vene impeeriumis reisima hakkaski. Vahepeal osales esimestel vabadel kohaliku omavalitsuse valimistel ning valiti Tartu linnavolikokku loosungi all "Valige Tali, siis tulevad ka kevad ja suvi!" Ta on üks väheseid, kui mitte ainus rahvaasemik, kes oma lubaduse ka raudselt täitnud.

Peeter Tali 35

Sündinud: 6.08.1964 Pärnus

Õppinud: Tartu Ülikoolis ajakirjandust 1983–93

Töötanud: Edasi/Postimees, kooliosakonna korrespondendist uudistetoim. juhataja asetäitjaks, ETA peatoim. 1993–94, Rahva Hääle peatoim. 1994–95, alates 1995 Eesti Päevalehe peatoim. asetäitja

Sõjakirjasaatja: Armeenias pärast maavärinat, Gruusias tänavavõitluste ajal, Aserbaidzhaanis, kui venelased vallutasid Bakuu

Abikaasa Kärt Tali, pojad Kristjan (8) ja Oskar-Kaspar (1)