eemale peab jääma. Mare Jõgeva mahlakas ja värvikas hääl kõlas ühtviisi stiilselt nii Mozarti kui ka Puccini kangelannade puhul.

Mis on olnud tema pärusmaa? Verdi? Kindlasti. On ju Verdigi eesti ooperi mängukavas soositud olnud, Mare Jõgevale tähendas see Aida kõrval Leonorat "Trubaduuris" (1974, lavastust mängiti läbi paljude hooaegade), Odabellat "Attilas" (1982, taas üks populaarsemaid lavastusi Estonias), Elisabettat "Don Carloses" (1994, Mare Jõgeva seni viimane suurroll ooperis). Puccini? Kindlasti. Aastate tagant on meeles tema Angelica, emotsionaalselt nii tugeva laenguga, et saalisolijana olin sunnitud nuttu taltsutama. Avatud hingega, emotsionaalsena ja mängualtina on Mare Jõgeva kaasa teinud ka karakterrollides, millest esimesena meenub võimukas leedi Billows Britteni "Albert Herringus", aga miks mitte ka Kängu Raadiku lastemuusikalis "Puhh" (1995). Operetti pole Mare Jõgeva põlanud ei varem ega hiljemgi.

Mare Jõgeva lauljakarjäär on kulgenud läbi eesti ooperi tõusu- ja mõõnaperioodide. Tema ooperitee algus sattus õnnelikku aega, Estonia ooperi tähtedeansamblisse, kus ta täieõigusliku liikmena kaasa lõi, partneriteks Tiit Kuusik, Hendrik Krumm ja Ivo Kuusk, Teo Maiste ja Mati Palm, toonastest naistähtedest rääkimata. Ta tuli eesti ooperisse ligi 30 aastat tagasi – tuli selleks, et jääda ja särada.

Mare Jõgeva 60

Sündinud: 24.08.1939

Õppinud: Tartu Muusikakool Alma Kurtna õpilasena 1965, lõpetas Tallinna Konservatooriumi Linda Sauli lauluklassi 1970

Töötanud: aastast 1971 rahvusooperi Estonia solist, aastast 1987 ka G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli laulupedagoog

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid