Need armsad põdrad
Aastaid tagasi iroonilis-sarkastilisena tekkinud põhjanaabrite hüüdnimi "põder" on tänaseks täitunud armastusväärsuse ja hellusega, võib järeldada eile Soome Instituudis esitletud Saar Polli arvamusuuringu tulemustest Soome ja soomlaste maine kohta eestlaste seas. Umbes nii, nagu oleme valmis oma kallimat kutsuma hellitlevalt kõikvõimalike karvaste ja suleliste nimedega.
Soome ja Eesti vahelisi suhteid hinnatakse valdavalt heaks ja ainult üks protsent peab neid halvaks. Üle poole küsitletust tunnistab oma arvamuse paranemist viimase viie aasta jooksul. Põhjused on informeerituse suurenemises, kontaktide sagenemises ning ka Soome-poolses abis.
Enamgi veel, kaks kolmandikku uuritavatest leidis, et Soomega seonduvat kajastatakse eesti ajakirjanduses piisavalt ja 84 juhul sajast arvati, et meedia teeb seda tõelähedaselt. Seda on oluline rõhutada, sest küsitletud eestlastest 63% käib Soomes kord aastas või isegi harvemini. Niisiis kujuneb Soome pilt Eestis peamiselt ajakirjanduse (sh endiselt Soome TV) ja isiklike kontaktide alusel.
Ja see pilt näitab hõimuvellesid üldiselt heas valguses. Kui eestlased üldse soomlastes midagi halvemuse poole kaldumas näevad, siis on see Soome majanduslik surve Eestile. Ei mäleta, et varem nii väga oleks seda kardetud. Varem suhtumistes vallanud rahulolematus soomlaste käitumisega Eestis on nüüd taandumas. Soomlaste käitumist Eestis peab oma halva suhtumise põhjuseks 24 protsenti küsitletutest.
Igas küsitluses peegeldub ka küsitletava seltskonna enda mina. Soome ja soomlased on eestlastele lähemaks saanud mitte üksnes tuntuse suurenemise ja tihedama läbikäimise tõttu, vaid ka selle tõttu, et eestlased ise arvavad end ja oma maad kuuluvat samasse ringi koos Soomega.
Seda kinnitab Soome võrdlemine teiste naaberriikidega. Kümnepallilisel skaalal on positiivselt hinnatud ühes ja samas suurusjärgus – 7 ja 8 palli vahel – nii Soomet, Rootsit, Taanit, Norrat kui ka Saksamaad. Kuigi on selge, et nende maade tuntus Eestis pole võrreldav Soomega. Samal ajal näiteks lõunanaabreid Lätit-Leedut hindavad eestlased kuue palliga, Venemaad aga koguni 4,3 palliga.
"Me oleme Põhjamaa lapsed, kaks, meie mõlemad," luuletas kord Anna Haava. See tunnistus peab Saar Polli uurimuse järgi praegugi paika.
