Meediakriitika teeb haiget

Lugejaküsitlused kinnitavad huvi telesaadete arvustuste vastu

Umbes poole aasta tagant ilmub ajakirjanduses suur lugu, milles väidetakse, et meediakriitikaga on Eestis väga kehvad lood. Mis ju tõsi.

Loo kinnituseks lastakse lisalugudes prominentsetel teleinimestel kurta, kui kehv on telearvustuste tase. Lugeja võib telenäo kurba juttu lugedes talle kaasa elada ja nii saab küllalt spetsiifiline ajakirjanduslik probleem üldrahvalikuks asjaks.

Meediakriitik nagu iga teinegi kriitik on vaid osa kolmnurgas, kus teised osad on teos koos ta tegijatega ja publik. Kui tegija ootab kriitikult asjalikke näpunäiteid oma tööle, siis publik ootab esmajoones õiglast hinnangut. Vaatajatele-kuulajatele määratud tähelepanuosundused võivad olla kirjutajale isegi tähtsamad. Peab ju sõnum olema kaalukas ühiskonnale, mitte mõnele üksikule tegijale.

Eesti Päevaleht teeb kiir-küsitlusi, saamaks operatiivset teavet lehe loetavuse kohta. Selle nädala küsitlusel saadud numbritest ilmnes näiteks, et kõigist lehe-lugejatest luges 23,5–53,5 protsenti eelviimasele leheküljele peidetud meediaarvustust. Laias laastus võttes jääb meediaarvustuse lugejaskond samasse suurusjärku kui arvustatud saate vaatajaskond. See lubab oletada, et meediakriitika läheb lugejale korda, isegi kui ta ei nõustu seal pakutava arvamusega või pole rahul arvustuse käsitluse tasemega.

Kiirküsitluse numbrid kinnitavad ka väidet, et suurema auditooriumiga saate arvustuse lugejaskond on samamoodi suurem. Samuti peibutab lugema hea kirjutaja. Nii oli sel nädalal loetavaim meediaarvustus Eesti Ekspressi vaimuka nais-õiguslase Barbi Pilvre lugu, mis sakutas telesarja "Härrad abikaasad", kus teevad kaasa Andrus Vaarik, Marko Matvere ja blond iludus Kärt Karpa. Lugeja reageerib oma lugemisotsusega pakutud teemadele ja kirjutajatele, mis näitab samamoodi lugejate sidet meediakriitikaga.

Mida teha siis teletegijatega, kes pole meediakriitikaga rahul? Aga miks ta peakski rahul olema? Kui küsida näitlejate, kunstnike ja kirjanike käest nende kohta käiva kriitika taseme kohta, siis on raske neilt kuulda rahulolevat hinnangut. Miks peaks telegeeniused teisiti käituma?

Kui teleinimesed räägivad kriitika nõrkusest, siis kõneleb see pigem nende haavatavusest. Nende kohta kirjutatu võib teha loovisikule haiget ja mõnikord on seda tehtud ülekohtuselt. Siiski tuleb teletegijate meediakriitika arvamustesse suhtuda reservatsiooniga. Telestaari laidetud kriitik võib olla hoopis vaheda sulega tubli tegija ja kiidetud kriitik soss-sepp. Lõppude lõpuks otsustab lugeja-kuulaja-vaataja ise, kelle saadet ta vaatab ja mida selle kohta loeb.

Saatejuhid hindavad arukat kriitikat

1. Kes ei tohiks telekriitikat kirjutada?

2. Millised telekriitikud on head?

Kiur Aarma, TV3 saatejuht

1. Kirjutada ei tohiks ilmselt need, kes teevad seda visioonitult, üldistusteta ja ülejala. Igasugune kriitika peaks ju tuletama üksikfaktidest üldiseid järeldusi – ja see on keeruline kunst, mille valdamist igaühele antud pole.

2. Vahvad on Undi ja Muti kolumnid Sirbis, mis kuuluvad ju ka formaalselt meediakriitika alla. Nagu ka Barbi Pilvre tekstid Areenis. Ajakirjanduslikuma poole pealt loen huviga Andres Laasiku jutte.

Anne Veesaar , näitleja, Kanal 2 saatejuht1.

Ma ei oska halbu kriitikuid välja tuua, see oleks ju liiga subjektiivne, et sõimad seda, kes sind viimati laitis. Kui "Õhtused jutud" tulid, siis andis kriitika küll tuld. Kohati polnud need arvamused objektiivsed, vaid näisid enese komplekside kompenseerimisena. Osalt anti ka asja eest ja sellest võtsin õppust

2. Minu arvates on Madis Jürgen hea, ta räägib kõi-gest, mis vajaka ja kehv, aga nii, et seda pole valus lugeda. Solvanguline ja isiklikuks minev kriitika pole minu arvates mingi kriitika.

ETV saatejuht Mati Talvik:

1. Minu arvates ei tohiks telekriitikat kirjutada inimene, kes ükskõik mis kanalis saadet teeb. Telekriitika on viimasel ajal läinud objektiivsemaks ja professionaalsemaks.

2. Andres Laasik näiteks on. Muidugi mina olen tema käest saanud ja teised ka, aga ta vähemalt valdab teemat ja jälgib pidevalt eri kanaleid. Aegade jooksul on negatiivset kriitikat olnud, aga tagantjärele ei tasu seda võimendada. Retsensioonis tuleks asja ikka laiemalt vaadata kui oma künka otsast. Selle juhtumi markantseim näide on Remsu-Oti juhtum, milles ka Remsu puhas poiss pole.

ETV saatejuht Reet Oja:

1. Arvan, et see, kes telekriitikat kirjutab, on ajalehe juhtkonna poolt paika pandud ning näitab ajalehe suhtumist. Tõsiseltvõetavat meediakriitikat on mõistagi vähe, aga arvan, et Päevaleht on liiga tõsine ajaleht, et ebaprofessionaalsete kriitikute osas nimede peale minna. Hindan arukat kriitikut, kes oskab oma tööd targalt teha, näiteks Mihkel Mutt.

Piret Tali