Rahvuslik ringhääling ei saa tõusta tuhast

Eesti ajakirjanduses on väidetud, et ETV ja Eesti Raadio kiire ja otsustav liitmine võiks anda märgatavat majanduslikku efekti, kahjustamata sealjuures programmide kvaliteeti. Missugustel arvutustel niisugused väited põhinevad, pole kahjuks teada.

Liitmine kulude kokkuhoiu allikana on tegelikult ammu läbiarutatud ja kõrvaleheidetud võimalus. Kummagi ettevõtte areng on mitu aastakümmet kulgenud niivõrd erinevat teed pidi, et nende liitmine oleks täna võimalik vaid maa-aluse ühendustunneli kaevamisega, nagu on keegi naljahammas väitnud.

ETV lahkus Raadiomajast juba 1960-ndate algul ning rajas oma spetsiifilise tootmisbaasi (ikkagi pildinäitamine) kohaliku ringhäälingu ühe programmi tootmiseks. See täiendas vaid Nõukogude Liidu üleriiklikke programme, korralikku rahvuslikku televisiooni ei õnnestunudki välja kujundada. Taasiseseisvumise järel loovutati Kesktelevisiooni levivõrgud kergekäeliselt napi ainelise ja vaimse kapitaliga eraettevõtjatele, kes need hiljem rahaks tegid. ETV pidi aga hakkama tegelema reklaami abil kurnava rahateenimisega, mis on muutnud ta kommertstelevisioonidega äravahetamiseni sarnaseks.

Eesti Raadio on suutnud säilitada juba nõukogude perioodil evitatud mitmeprogrammilisuse (1960-ndail Vikerraadio, Klassikaraadio eelkäijana 1970-ndail Stereoraadio). Taasiseseisvumise järel lisandus neile rahvusvähemuste jaoks venekeelne Raadio 4. Kõige vaieldavam on täna Raadio 2, mis 1990-ndate algul loodi reklaami arvel tegutseva noorte muusikakanalina. Ehkki nüüdses raadiojaamade rohkuses võiks toonase otsuse seada kahtluse alla, on tänaseks tegemist noorema keskea (20–45) suurima kuulatavusega raadioprogrammiga (217 000 kuulajat nädalas).

Rahvusliku ringhäälingukompanii loomine ETV ja ER baasil pole põhimõtteliselt halb idee, kuid eeldaks miinimumina mitte tänasest 30–50 protsenti vähem kulutusi, vaid suurusjärgu võrra suuremaid investeeringuid. Väljapoole kesklinna tuleks rajada nüüdisaegne tootmisbaas, nii et integreeritavad funktsioonid oleksid juba projekteerimisel arvesse võetud. Selleks kulub kuni 500 miljonit krooni ja vähemalt 5-6 aastat. Alles selliste ülisuurte investeeringute ja pika ettevalmistusperioodi järel võiksime hakata kõnelema võimalusest TV- ja raadioprogrammide sisu kahjustamata kahe asutuse ühendamise pealt kokku hoida. ETV ja ER kiire mehhaaniline liitmine üksnes hävitab mõlemad kanalid ja rahvuslik ringhääling enam fööniksina tuhast ei tõuse.