Anneli Remme, muusikakriitik

See on väga hea, et muusikaakadeemia rektor Peep Lassmann funktsionääritöö kõr-valt leiab aega mõne klaverikontserdi jaoks. Siis on tase ette teada ja see on paremat sorti kultuurisündmus. Viimase aasta jooksul on olnud kaks kontserti, kus ta on Olivier Messiaeni mänginud, selles osas on ta Eestis ületamatu. Banaalne oleks Tõnu Kaljustet, Olari Eltsi või Erkki-Sven Tüüri esile tõstma hakata, neid auhinnatakse aeg-ajalt niikuinii. Ega see ring, kes on üldiselt aktsepteeritud, väga suur ole.

Andres Laasik , meediakriitik

Peep Puksi tänavused dokumentaalfilmid "Partituur neuroni genotüübile" ja "Eha fenomen" ei ole millegi poolest erilised filmi-aastas ega Puksi enda loomingus. Pigem on tegemist näidetega, kuidas dokumentaalfilmi ei tuleks teha. Filmiaasta on halli-võitu. Märksa enam põhjendatud laureaadi oleks leidnud animafilmi tegijate hulgast, kes on ka tänavu stabiilselt head. Priit Tenderi "Vioola" on näiteks üks väärt film. Janno Põldma "Armastuse võimalikkusest" on hea töö.

Mart Kalm, arhitektuuri-teadlane

See oli väga õige mõte anda preemia arhitektidele Andres Alverile, Tiit Trummalile ja Veljo Kaasikule. Kõigi meie viimase aasta-kümne positiivsete arengute taustal on kurb, et linnade väljanägemine on linna-planeerimise alahindamise tõttu oluliselt halvenenud. See, et linnavalitsused lähtuvad mitte linnaehitusteooriast, vaid tellijate kukrust, on meie elu üks korrumpeerunumaid valdkondi. Need mehed on seisnud selle eest, mis on nüüdisaegse linnaehituse loov mõte.

Rein Veidemann, kirjanduskriitik

Aasta algul 80-aastaseks saanud Ilmar Talve, eesti üks kuulsamaid etnolooge, on silma paistnud oma erandliku elu meisterliku vormimisega kirjanduseks. Viimati on Talve raamatuteks kirjutanud oma eluloo – kolm soliidset köidet, millest viimane, "Kolmas kodumaa" ilmus alles hiljuti. Talve premeerimine on ühtlasi kummardus pagulaskirjanike põlvkonnale, nende naasmise tunnistus. Preemiat oleks väärinud ka Mats Traadi Palanumäe epopöasse kuuluv "Muld lõhnab".