ETV pärast shokiteraapiat taastusravile
Eesti Televisioonist on ajakirjanduses maalitud pilt kui siplevast ja vintsklevast monstrumist, kes kohe-kohe oma viimse hinge-tõmbe teeb. Nii kõnelda on põnev ja tulus, sest skandaal maksab ja rahvale tuttavad eetrinäod müüvad hästi.
Kujutlust on vorminud mullu avalikkuse jaoks ilmsikstulnud kaos ETV juhtimisel, teravad erimeelsused poliitikute seas avalik-õigusliku ringhäälingu tuleviku osas ning ETV reformidest lähtuvad psühholoogilised pinged organisatsiooni sees. Probleeme on võimendanud erameedia omanikud, kes aimavad, et alanud muudatused toovad kaasa konkurentsi tihenemise ning neile 1997. aasta lepinguga loovutatud reklaamiraha uue ümberjagamise ETV kasuks.
Tegelikult pole see ring, kes ETV hävimist tõesti ihkab, kuigi suur. Ilmselt jääb nende soov ka täitumata – vähemalt seni, kuni saabuva digitaalajastu infotehnoloogilised võimalused televisiooni tänases mõttes võibolla ebavajalikuks teevad. Eesti tänaseni tugevaimat telekanalit, mis on viimase kahe aasta jooksul läbi teinud mahuka shokiteraapiakuuri, on täna veel võimalik tekkinud kriisist välja tuua ilma, et vaatajahuvid oluliselt kannataksid.
ETV vastvalminud kriisiprogramm, mille koostamisel olid ETV juhatusele abiks Hansabank Markets, PriceWaterhouseCoopers, riigikontroll ning mitmed eesti ja välismaised meediaspetsialistid, vaatleb telejaama arenguvõimalusi kolmes lõikes: 1. kaks aastat kestnud programmi ületootmise ja oskamatu juhtimise tõttu tasakaalust väljaviidud finantsmajandusliku olukorra stabiliseerimine, 2. organisatsiooni terviklik reformimine ja 3. pikaajalise arengustrateegia väljatöötamine.
ETV põhiprobleem pole tegelikult tekkinud kriis ise, vaid organisatsiooni arengu mahajäämus võrreldes viimasel kümnendil tormiliselt muutunud väliskeskkonnaga. Kriis oleks varem või hiljem tekkinud niikuinii, võibolla teistsuguses avaldumisvormis ja selle ennetamiseks alustati ETV-s 1999. aasta sügisel (paraku küll juba väljakujunenud juhtimiskriisi tingimustes) mahuka reformikava elluviimist. Produtsentide süsteem ja täielik kuludearvestus muudavad telejaama tegevuse paindlikumaks ja tõstavad töötajate vastutust.
ETV 2000. aasta eelarve seisukohalt on kaks tänast põhiprobleemi kuhjunud võlad ja koondamisraha. Olukorrale lisab pinget see, et käesolevasse aastasse on juba varem planeeritud eelnevatel aastatel põhiliselt uue tehnika soetamiseks võetud pikaajaliste laenude tagasimakseid summas 12 miljonit krooni ja ühtlasi osutus selle aasta riigitoetus oodatust väiksemaks (eelmise aastaga võrreldes 13 miljonit krooni).
Aastaplaani koostades otsustati tänavune eriti raske aasta üle elada kasutades programmi planeerimisel ja tootmisel teatud taktikaid, mis säilitavad kvaliteedi ja vaadatavuse, kuid võimaldavad läbi ajada vähemate kuludega. ETV tänavune programm maksab eelmise aastaga võrreldes kokku üle 35 miljoni kroon vähem, mis on ilmselt ka maksimaalne kärbe, mida programm ilma oluliste tagasilöökideta taluks.
Kuna ETV-l on Eesti elektroonilises meediasüsteemis mõtet vaid tugeva avalik-õigusliku kanalina, tuleb olukorra stabiliseerimiseks leida muid võimalusi. Üks selline on kuhjunud kreditoorsete võlgnevuste ajatamine, mida saab tänast olukorda arvestades teha vaid riigipoolse partnerlusega. Teiseks tuleb leida lisaressurss koondamiskulude katteks. Selle üheks variandiks on riigipoolne lisatoetus, mida ETV hakkas ettenägevalt taotlema juba mullu sügisel. Hädavajadusel tulevad kõne alla ka tulud kinnisvaraarendusest. Põhimõtteliselt ei tohiks aga kinnisvaratehingutest vabanevat raha tegevuskulude lappimiseks kasutada ja seetõttu oleks see variant põhjendatud vaid siis, kui ETV-le ei planeeritaks pikka tulevikku.
Kuna ETV sai oma hoonetekompleksi omanikuks alles mullu novembris, pöörab kriisiprogramm suurt tähelepanu kinnisvaraarenduse võimalustele. Koos Hansabank Marketsi ja Pindi Kinnisvaraga läbianalüüsitud variandid hõlmavad võimalusi ökonoomsemast ruumikasutusest ja pindade väljarentimisest kuni hoonete osalise või täieliku müügi ning uue ja säästlikuma telemaja ehitamiseni. Igal juhul on leitud lahendusvariandid ETV siiani ülisuurte üldkulude vähendamiseks.
Kinnisvaraarenduse osas, nagu mitmes muuski küsimuses, saab strateegilisi otsuseid tegema hakata alates uue, praegu komplekteeritava ringhäälingu nõukogu ametisse astumisest. Jääb üle vaid loota, et ETV jaoks algab lähiaegadel uus ning targalt juhitud arengu-etapp. Võimalused selleks on olemas.
