Tiidemann näeb olümpial ainsa eesmärgina esikohta

Viievõistleja Imre Tiidemann tähistab 30. sünnipäeva septembrikuus Sydneys. Kolmandale olümpiale sõitvat meest rahuldaks kahvatumgi medal, kuid eesmärgiks on ta seadnud kulla.

"Tippsporti pole mõtet teha, kui ei taha võita," rõhutab Tiidemann. "Eestile oleks iga medal saavutus, eriti kui Atlantas ilma jäädi. Nii võiks hõbe ja pronks rahuldada, aga pärast hakkad mõtlema, kus kullaks vajalikud punktid kaotsi läksid."

Võit Soulis lubab katsetusi teha

Tiidemann ei tunnistanud nagu oleks olümpiapileti kindlustamine talle erilise kergenduse toonud. "Kõige tähtsam on võimalus ettevalmistust ühele kaardile asetada," sõnas Tiidemann.

Nüüd võistleb Tiidemann aprilli lõpus Ungari MK-etapil, mitte mai keskel Darmstadtis, kus jagatakse olüm- piapilet. "Enne MM-i jääb poolteist kuud kestev paus. Itaalias jälgin, kuidas pikem võistluseelne vaheaeg mõjub, kas tasub samasugust pausi Sydney eel võtta," selgitas Eesti viievõistleja.

Tiidemannil ja treener Johannes Peetsil on treeninguplaan olümpiani paigas. "Viimastel kuudel olen palju võistelnud ja tugevalt treeninud. Pärast Ungarit pean taastuma. Väike puhkus järgneb ka MM-ile. Seejärel treeningud tugevnevad Sydneysse sõiduni."

Vehklemine nõuab partnereid

Tiidemanni nõrgim ala ujumine teeb talle üha vähem muret. "Mullu ujusin 300 meetrit 2.20 kanti, nüüd 2.15-ga. Liidritele kaotan 50 punkti vähem kui eelmisel aastal. Kui Sydneys suudaksin ujuda 2.10-2.12 kanti, oleks allajäämine parematele talutav," rääkis Tiidemann.

Ebastabiilsust on Tiidemannil ette tulnud ratsutamises ja vehklemises. Atlantas nullis kehv vehklemistulemus reaalse medalilootuse. "Vehklemine on ainus ala, mida ei saa üksi harjutada. Sõltun täielikult partneritest. Enne Atlantat tekkis auk, kui Eesti epeevehklejad sõitsid olümpiale. Nüüd uurin pärast MM-i, kes konkurentidest millalgi Sydneysse sõidab ja kus kavatseb harjutada. Siis saan Austraalias sobivate vastastega treenida."

Ratsutamises sõltub palju loosist, ent Tiidemann on mõnikord hea hobusegagi sõites vigu teinud. "Ratsutamises oleme kõvasti tööd teinud, treeningutel kukub hästi välja. Õpitud oskused oleks vaja võistlusmiljöösse kanda. Tallinnas ratsutan puhanuna, soojenduseks jääb rohkem aega. Võistlustel on selleks ajaks kolm ala seljataga. Väsinuna võid kontrolli kaotada."

Tiidemann pole nõus, et jooksus on ta maailma parim viievõistleja. "Jooksu tulemused sõltuvad sellest, kellel on parajasti vaja tugevalt liduda. Võin öelda, et kuulun nende viievõistlejate hulka, kes jooksevad hästi," ütles Tiidemann.

Sydneysse neli nädalat varem

Tiidemann kavatseb Sydneysse sõita 2. septembril, mis on täpselt neli nädalat enne viievõistlejate etteastet. "Ei usu, et see oleks vara," leidis Tiidemann. "Mullu septembris jäi Sydneys MK-finaalis aklimatiseerumine liiga lühiajaliseks."

Sydneys teeb kaasa 24 viievõistlejat, seltskond tõotab tulla ühtlane. "Üle poolte võistlejaist sihib kulda," arvas Tiidemann. "Mitmevõistlus sõltub paljudest teguritest, seetõttu laieneb soosikute ring. Võidab see, kes on antud hetkel parim nii füüsiliselt kui vaimselt."

Usaldus treeneri ja õpilase vahel

Kümmekond aastat Imre Tiidemanni juhendanud Johannes Peets peab kõige tähtsamaks usaldust õpilase ja treeneri vahel.

"Tean kontrollimatagi, et Imre täidab kõik ülesanded eeskujulikult. Üldiselt usun, et tippu kuuluvatele sportlastele pole enam vaja asju üksipulgi selgeks teha. Püüan neile sisendada, et nad ise suudaksid vajaliku lahti mõtestada," selgitas Peets oma treeneripõhi-mõtteid. "Tihti saab sportlane alles pärast loobumist aru, kuidas tulnuks treenida ja võistelda. Ent arusaamine peab temani jõudma tegev-

sportlasena."

"Treener on nõuandja, kes oskab kõrvalt vigu paremini näha," hindab Tiidemann Peetsi rolli. "Kui tarvis, siis ta utsitab tagant, aga mõnikord peab ta hoopis tagasi hoidma."

Peetsu hinnangul kuulub Tiidemann vaieldamatult maailma viievõistluse absoluutsesse tippu, kuid selliseid mehi on palju. "Maailmameister Dmitri Svatkovski ütles Soulis antud intervjuus täpselt: meie ala on ettarvamatu," rõhutas Peets. "Kogemused loevad tohutult palju. Viiekordne maailmameister ja olümpiavõitjat Andras Balczo ütles kunagi, et temast tugevamaks võib saada mees, kes oskab esimese kümne aasta ebaõn- nestumised alla neelata ja ikkagi jätkata."

Tiidemanni tugevamaks küljeks peab Peets korralikku ettevalmistust. "Tema oskus ennast võistlusteks nii füüsiliselt kui vaimselt vormi ajada on kiiduväärne. Kuid tal jääb veel vajaka oskusest võistlustingimustes endast maksimumi pigistada."

Ants Põldoja