Punnis kloun ja plekist seelik
Garmen Tabor ja Piret Rauk – ühel kuupäeval sündinud ja ühe teatrilennu näitlejannad. Tüübilt vastanditeni erinevad, aga nagu Komissarovi õpilaste enamik – teatris kooliraha küllaga tasa teeninud.
Koolilavastuses "Mee
maik" mõjus Tabor oma veenvas daamilikkuses, otsekui oleks küps näitlejanna võetud näitlejahakatiste kõrvale ema rolli mängima. Daamilikkuse joont jätkas teatris kohe tema Lilli Ellert-Saalep "Tabamata imes".
"Tagasitulek isa juurde" mängis suurmeistrite vahelt välja Garmeni muheda huumoritunnetuse. Ka Katri Kaasik-Aaslavi "Härra Punttila" ja Karusoo "Küüdipoisid". Punttila pruutide ansamblis Eluõied publiku ette astunud Garmeni musikaalsus on sel hooajal jõudnud muusikalilavastustesse. "Tribaadide öö" sünge haardega roll näitas Garmeni kui mastaapse haardega draamanäitleja varu. Koolilavastustes varju jäänud Piret Raugil on Ugalas seljataga kuninglikum rollide nimistu kui ühelgi ta kursuseõel. Maria Stuart, Abigail, laulupeaosad "Helisevas muusikas" ja "Mary Poppinsis". Krõõdalikult vibalik ja peenetundeline Mari Vargamäe väljal mängitud "Tões ja õiguses". Piret on neid väheseid näitlejannasid, kelle puhul võib rääkida oma teemast. Eriti ilmnes see Tshehhovi "Kirsiaias" ja Williamsi-lavastuses "Suvi ja suits". Varja ja Alma kujudele omane aristokraatlikkus ja liigne suletus näib Piretit kammitsevat ka siis, kui tal on tulnud mängida mõnd lihtsalt impulsiivset tüüpi.
Kursusevend Üllar Saaremäe: Garmeni ja Piretiga seoses meenub kõigepealt naljakas seik esimeselt kursuselt. Nad pidid koos klounietüüdi tegema. Nii nad seal kahekesi puhusid õhupalle. Garmen oli siis juba viimaseid kuid esimese lapse ootel, ega ta seal suurt midagi teinudki. Piret üritas mis hirmus naljakas välja näha, aga Garmeni raseda klouni kõrval see tal suurt ei õnnestunud.
Garmen on Rakverest pärit ja oleme aeg-ajalt ikka ta isatalus koos istunud ja koolipõlve meenutanud. Kui ma Rakveres oma esimest lavastust, "Don Quijotet" tegin, oli Garmen mu ainus tugi võõras trupis.
Aga Piret... kandis kooliajal mingist kummalisest riidest seelikut, mis liikus ühes tükis. Muidu lähevad riided ju keha järgi volti, aga see oli jäik nagu plekist. Ju see oli kivipesu, vist Muhumaal ise tehtud. Mäletan, kuidas see seelik Pireti loetud luuletuste saatel ilmekalt õõtsus. Kui järele mõelda, olime tõesti Ugalas Piretiga paljudes lavastustes koos. Aga ta on ju ka niisugune vaikne ja tagasihoidlik, eriline mürtsunaine pole ta kunagi olnud. Ega mul "Pireti pidudest hommikuni" pajatada pole.
