Mikiveri suvilas elab Georg Otsa hingus
Torontos Eesti Päevadel esinev teatrimees peab Estot tulevikuga ürituseks
Karismaatilise teatrimehe Mikk Mikiveri suve algus on möödunud ülemaailmseid Eesti Päevi (Esto) korraldades ja Võsul suvekodus aega veetes.
Suvila asub otse mereranna ääres. Selle majakese ostis Mikiver 1991. aastal Georg Otsa leselt Ilonalt. Mikiver käis siin juba Otsa eluajal. Viimane kurtnud, et peaaegu igal hommikul, kui ta õue läheb, kostab paarikümne vene naise kilkeid: "Smotrite, Georg Karlovitsh sam!" Nii tuli ehitada müür, mis kaitseb hoovi ka rannast tuulega tuleva liiva eest.
Puhkust pole olnud
Kuulus laulja ehitas omal ajal maja merele nii lähedale eriloaga. Naabrimees, tuntud kolhoosiesimees Lepassaar kisanud kord ühel hommikul: "Koristage see peldik eest, ma ei näe merele!". Hommikumantlis Ots läinud vaatama, milles asi ning Lepassaar võtnud rahvakunstnikku nähes valveseisangu.
Mikiveri sõnul on Otsa vaimu veel praegugi majas tunda: siin on tema tööriistu ja korralikul isetegevuslikul tasemel maale.
Ei saa öelda, et Mikiver Võsul sel suvel just puhata oleks saanud. Täna algab Kanadas Torontos Esto ning peaaegu iga päev on Mikiver käinud Tallinnas Eesti Päevade asju ajamas.
"Aasta tagasi telliti minult luuleetendus," meenutab ta. "Korraldajatel olid suured plaanid teha satelliidiühendus nii, et samu laule saaks laulda ka siin, kuid nagu ikka, ei jätkunud raha. Märtsis kutsusid nad mu Torontosse ja palusid ka ideedega toetada avamist, valguspidu ja viikingiõhtut. Lõpuks jäi minu peale kontaktide hoidmine inimestega, keda nad Eestist on kutsunud. Otsin ka sponsoreid ja panen kinni lennukipileteid."
Küsimuse peale, kas nüüd on pinged kahe eesti kogukonna vahel vähenenud või on nähtamatu Berliini müür ikka alles, mõtleb Mikiver mõtleb pikka aega. "Mulle tundub, et väikesi rühmi on nii siin- kui sealpool, keda võiks nimetada fundamentalistideks. Minuealistele on vaadatud umbes nii, et olete ikka pätid – kuidas te sellest ajast muidu välja tulite," jutustab ta. "Kuid see on praegu pigem üks jäänuk-
grupp, kes välistasid omal ajal igasuguse kontakti kodueestlastega. Samas on siingi veel hoiakuid – need neetud väliseestlased, kes lasid jalga. Üldiselt aga küsitakse, miks te siis tagasi ei tulnud, kui Eesti iseseisvaks sai?"
Vähe tähelepanu
Umbusk ei kao kergelt. Mikiver meenutab kurbi kohtumisi Kanadas: "Viimase sõidu ajal lävisin tihedalt nelja toreda inimesega, kelle kohta kuulsin pärast teistelt, mis nendega juhtunud oli. Ühe juures käinud noor pangaasutaja, kes palunud ilusa isamaalise jutuga
40 000 Kanada dollarit, et alustada, ajada Eesti asja. Kogu raha kadus ja nii juhtus ka ülejäänud kolme inimesega."
Eestlaste maine on olnud välismaal väga kõrge. Mikiver jutustab loo omaküla mehest, kaugsõidukaptenist, keda ta Kanadas kohtas. Too rääkis, et kord seisis Montreali sadamas laev ja meeskonda otsiti vanemtüürimeest. Möllijatelt küsiti kohe rahvust. Kui selgus, et taotleja on eestlane, siis ei tahetud isegi diplomit näha.
Eestlase nimi on seal au sees ja kui siin tuleb ette korruptsiooni, kuritegevust ja üksteise petmist, siis pole imestada, et väliseestlastel pole meie vastu erilist usaldust, lisab Mikiver.
Mikiver on veidi pettunud nii Eesti riigis, sponsorites kui ka meedias – ükski neist pole Estole suurt tähelepanu pööranud. Ta leiab, et Eesti-Soome laulupidu pole kaugeltki nii suure tähtsuse ja tulevikuga üritus kui Esto.
Mikiver manitseb ühte hoidma
Mikk Mikiver:
Meie siin pole volitatud otsustama, kas ülemaailmseid Eesti Päevi on enam vaja korraldada või mitte – nende vajadus sünnib seal. Aga meie tahe võiks olla neist osa võtta jõudumööda sellega, mida ainult Eesti suudab anda eestluse arengusse.
Meil puudub eestluse integratsioonipoliitika. Ma mõtlen eelkõige maailma vaimsetes sfäärides edu saavutanud eestlasi, samuti majandusalal edukaid mehi ja naisi, kõiki toimekaid eestlasi, nende kõigi kogemusi. Kellas on ikka veel mõra... Kodueestlased – väliseestlased, ikka on veel nagu mingi vastasseis, mõlemalt poolelt, tuleb tunnistada.
Aga mõelgem nii, et see on meie rikkus – läbilöögivõimelised eestlaskonnad maailma eri paigas – inte-
greerugem! Ja mõelgem meie siin Eestis sellele, mida nemad seal kangekaelselt püüdsid suurriikide teadvuses hoida sel ajal, kui me ENSV olime. Ja nemad võiksid mõelda, millise jälje neisse on jätnud ligi 60 aastat elamist võõras (kuigi vabas) keskkonnas, saati siis meisse ligi 50 aastat vägivaldses rezhiimis.
Ma usun meie ühisesse tulevikku ja sellesse, et eestlus on tervik. Iseküsimus on, kas ja kuidas me sellest aru saame. Arvan, et 8.–16. juulil Torontos toimuv Esto aitab sellele kaasa.
Rahvamuusik Ilmar Tiideberg võttis omaalgatuslikult valmistada ühe kolmeduuriga rahvakandle Esto 2000 korraldajatele kingituseks! Selles on missioonitunnet.
Esto 2000 kava täna ja homme
ESTO TORONTOS 8.–16. JUULIL
TÄNA
Kell 15 Eesti kultuuripärandi päev – kogunemine Ontario järvel asuval kunstsaarel, Ontario Place rahvapargis
Kell 16 rongkäik Ontario Placeis
Kell 17 president Lennart Meri avab Esto 2000, eesti kultuuripärandi kontserdid Ontario Placeis
Kell 21.30 ilutulestik Ontario Placeis
HOMME
Kell 9–12.30 Noorsoonäidendi proov Eesti Majas
Kell 9–13 noorte kongress Aju-raju Tartu Collegeis
Kell 11 Esto-Finn Maleturniir Eesti Majas
Kell 12 avakontsert-jumalateenistus Vana-Andrese kirikus
Kell 13.30 Esto Talent 2000 Eesti Majas
Kell 14 ühisrühmade rahvatantsuõhtu McMillan Theatreis
Kell 14.30 kiriku konverents Vana-Andrese kirikus
Kell 16 Korp! Fraternitas Estica koosviibimine Tartu Collegeis, Ühisrühmade rahvatantsuõhtu "Ülemere valss II" McMillan Theatreis
Kell 19.30 Simmaree- segakoor "Ööbik muinasmaal" Eesti Majas
Kell 20 noorte tantsuõhtu Tartu Collegeis
Eesti Päevadel esinevad Eestist: Mikk ja Carmen Mikiver, Mati Palm, Heiki Mätlik, Kirile Loo, Ivo Linna, Tallinna Tehnikaülikolli Nais- ja Meeskoorid, Tallinna Poistekoor, Piirivalve Puhkpilliorkester, ansambel Linnutaja jt.
