Hooaja algus väikeses televisioonis
Ma nägin paar nädalat tagasi ETV-st, kuidas mu kolleeg, Eesti Ekspressi illustraator Kalju Kivi hüppas hüppenööriga. Liiga hästi ei hüpanud, kuid punkte kogus. See toimus esmaspäevaõhtuses telemängus "Pluss-miinus mängud". See oli siis see, mida uus hooaeg pakkus Reet Linna "Kuulsa ja kummalise" asemel. Kaua ei pakkunud, nüüd on selle koha peal hoopis muud, üldse mitte nii mängulised saated.
Seltskonnamänge on mitut liiki. Telemängud on pulmas ja klassiõhtul mängitavate lihvitumad vennad. ETV vahetas äraarvamismängu osavusmängu vastu, ja lehed jahusid tükk aega, kuidas staarid kaotavad töö ja telekanal sissetulekuallika ja lihtsal telesõbral pole midagi vaadata.
Tutvumismäng "Reisile Sinuga" kolis ETV-st Kanal 2 lainele ja vahetas saatejuhti. Jälle puhkes üldrahvalik muretsemine. Võibolla mõtestatum, sest eelmiste tegijate Maire Aunaste või Vahur Kersna ja teiselt poolt uue saatejuhi Henrik Normanni võrdlus on umbes sama hea kui... Olgu, ei võrdle. Klassikaline kõikjalviibiv sebija Normann rahuldab vaatajaskonna seda osa, kelle jaoks on pulmatolad ja õhtujuhid eluliselt hädavajalikud. Ja aamen. Olgu Kanal 2 vallalistele reisileminejaile kerge.
Miks me muretseme telemängude pärast? Ja millest see lõputu ägamine ETV majandusseisu pärast?
Ühelt poolt on see meedia enesestmõistetav soov kajastada midagi tuntut, kasvõi iseennast. Teiselt poolt on usk ETV kui institutsiooni olulisusesse enesepettuslik kujutelm. Iial ei ole riigitelevisioon tähendanud nii vähe. Ja see on üldine areng, mitte mingi rahapuudusest tingitud probleem. ETV kui ühendava kanali aeg on lihtsalt läbi.
Palju televisioone, ei ühtki staari. Totaalse televisiooni ja totaalsete staaride asemel on nüüd palju televisioone ja mitte ühtegi staari. See võiks olla kergendusohke koht. Sest need pealtnäha televisiooniga seotud staarid, keda iga nädal toodab seltskonnajakirjandus, pole staarid vanas, urmasotilikus või matitalviklikus mõttes. Me peame ilmselt heitma ajaloo prügikasti kõik, mis seostub staari kui osava teleajakirjaniku oskuste ja isikliku karismaatilisusega. Kuskil tegutseb muidugi veel Vahur Kersna; ja Kiur Aarmal oli ka kahtlaselt sarnaseid isikuomadusi, aga olgu. Nüüdne staar on toode. Tal ei ole silmapaistvaid omadusi, ta vastab kokkuleppelisele standardile.
Ka saade on toode, ei enamat.
Telekanal on eri sihtgruppidele mõeldud tooteseeriate valmistaja. Toodete väljavahetamine uuemate või teistsuguste vastu on täiesti loogiline äriline käitumine. BMF-i tabelite fetishistile, kes arvutab kõik vaatajanumbrid reklaamimüügivõimalusteks, võib edukast telemängust loobumine muidugi imelik tunduda, kuid miski ei ole igavene.
ETV uus visuaalne imago on loogiline jätk reaalsusele näkku vaatavale poliitikale, mida uus juht Aare Urm näib ellu viivat. Kommertskanalitega reklaami pärast heitlev, staarivaene tooteline telekanal on lõplikult loobunud isamaalisena mõjunud Kõpu tuletorni kujundist ja näitab vaheklippides loomakesi. Valge tausta ja üpris moodsa kirjakasutusega klipid on tüüpilised väikese telekanali kujunduselemendid ja sellistena päris armsad. Nende kõrval on AK uus kujundus kuidagi ülespuhutud ja stiililiselt segane. Ja kaadrinurgas rippuval kanalinimel on E poolpaksus kirjas. Seda võiks siiski pidada veel "suure televisiooni" pretensiooniks.
Siiski jõuame tagasi alguses kirjeldatud ja nüüdseks meie hulgast vaikselt lahkunud telemängu juurde. Ma ei ole reklaami vastu, kuid kodumasinapoe nime kandev mäng ETV ekraanil ei äratanud usaldust. See ei olnud enam tavaline väike televisioon, see oli meeleheitlikus rahanäljas televisioon.
Meedia ja äriprojektide suhted on hell teema. Lehed ja telekanalid tahaks raha, firmad või kaubamärgid tahaks kuulsust, mis tähendab samuti raha. Aga sõltumatus? Aga usaldus? Kas saame aru, kelle sõnumit me vaatame või loeme? Ja miks pidi telemängul olema mingi kodumasinapoe nimi?
Ma küll ütlesin, et mäng on toode nagu kohvikeetja, kuid meedia ei koosne ainult igasuguse tähenduseta mängudest. Ainult toote kategoorias mängiv telekanal või leht ei lõpeta hästi, tundub mulle. ETV ellujäämisvõimalus on just sellest mõelda.
