Teiste raha: riigi ringhääling
Oskar Lutsu "Kevades" on Tootsi kaudu tuttavaks saanud sõnad "mis kinni ei jää, saab kinni löödud." Populistidele ei jää kuidagi kinni, et eelarve raha on minu ja minu naabrimehe raha. See on neile võõras raha ning selle sihipäratu kasutamine on kommunism. Kuna see ei jää neile meelde, siis tuleb seda korrata, või Tootsi keeles kinni lüüa.
Kui pankurid võõra raha raiskamise pärast kinni lähevad, siis miks teised võivad sama asja eest oma pilte iga nelja aasta järel seintele kleepida? Miks mõ-ned võivad poliitikuid kuriteole tõugata? Kuriteole ahvatlemine on samuti kuritegu, see on nagu laste prostitutsioon. Poliitikud on nagu lapsed, neid on kerge kunstimuuseumistidel ja ETV-istidel valijate häältega ähvardades vastu nende enda tahtmist Kaera-Jaani tantsima panna.
Autos mängib mul mõnikord Raadio 2, mõnikord Kuku Raadio, aga mõnikord hoopis mõni muu jaam. Tihti pole vahet, millist jaama ma kuulan, sest sisu on enamasti äravahetamisi sarnane. Raadiot kuulates tekib alati küsimus: mida annab Eesti Raadio maksumaksjale rohkem kui Kuku Raadio või veel enam, kõik kommertsjaamad kokku?
LUGUPEETUD RINGHÄÄLINGU-NÕUKOGU, kui teil oleks oma raha, kas te ostaksite 70 miljoni krooni eest kaupa, mida saab tasuta? Arvan, et ei ostaks. Aga miks te minu raha eest ostate? Kommunistlik valitsus teadis täpselt, mida rahvas vajas, ja nii sündis rahva raha eest näiteks Pirita teele Helsingi silla algus.
Eesti Raadio vaiksel sulgemisel ja funktsioonide üleandmisel kommertsraadiotele saaks ETV-le täiendavalt eraldada üle 70 miljoni krooni aastas. Tõenäoliselt saaks teenida mõne kaubamärgi erastamise pealt. Peale selle muutuks konkurentsikeskkond terveks. See jama on kestnud juba kümme aastat ja võib veel kesta kümme aastat. Kokkuhoid oleks miljardi krooni ringis ETV kasuks.
Mäletatavasti ütleb õpetaja Laur Tootsile: "Kui sa just nii palju ei saa (õppida), kui üles on antud, pole viga... Peaasi: kui sa õpid, niipalju kui seda ka on, siis püüa hästi õppida."
Ringhäälingunõukogu, kui te ei suuda rahastada kahte avalik-õiguslikku ringhäälingufirmat, siis rahastage ühte, aga rahastage hästi ja rahastage nii, et ta ei soperdaks reklaami turgu, vaid jätaks jälje Eesti kultuuri ja rahvuse arengusse.
Kommertstelejaamad on valmis maksma reklaamist loobumise maksu vähemalt 50 miljonit aastas. Koos senise eraldusega oleks siis ETV-l kokku 200 miljonit krooni aastas kulutamiseks. ETV peadirektor Aare Urm, kas 200 miljoniga saaks televisiooni teha? Või on ikka vähe?
Muidugi, keskpäeval, kui keegi telekat ei vaata, tahetakse saateid teha, saatekeskuse piibud põhja lasta keerata, nagu uus suurepärane kokkuhoiuplaan ette näeb, ning maksta saatekeskusele õhu kütmise eest, siis võib ka miljardi aastaga ära kulutada.
Kõigepealt tuleb vaadata, mida tasuta ei saa ehk mida kommertstelejaamad ei edasta ning mida maksumaksja vajab. Parimal juhul moodustab see 20% tänase ETV programmist. 200 miljoni eest saab teha ja edastada 4-5 tundi omatoodangut päevas. Nii palju peabki ETV päevas saateid edastama.
Kui programmi lühendada neli korda, saab vähemalt kaks korda paremaid saateid teha sama raha eest. Parematel saadetel on erakordne tähtsus, kuna ETV olulisus on oma originaalsaadetes. Viimased annaksid tööd vaimueliidile ja kultuurieliidile ning aitaksid kaasa meie rahvuslikule järjepidevusele. See tähendaks, et maksumaksja maksaks läbi ETV rahvuskultuuri edendamise eest.
Kõik need saated saaks osta produtsentidelt, kaasa arvatud uudised, mis on võimalik tellida konkursi korras. ETV-s võiks töötada paarkümmend inimest, kes telliksid vaid kindlate reeglite järgi saateid. Vaata imet ja jälle tekib rikkust õhust nagu õndsal 1997. aastal – suured ETV majad saab maha müüa või välja rentida. Päris hea koha peal teised. Oletan, et 20 miljonit krooni renti saaks aastas küll.
MINU MEELEST ON ETV-L PAPPI NII PALJU, et võiks Kopli kodututele lastele ülejäävast rahast rajada Toomas Lepa nimelise SOS lasteküla. Maksumaksja, kuidas nimetada selles olukorras minult ja sinult raha juurdeküsimist? Naabrimees, tuntud Eesti ärimees, nimetaks neid küsijaid kaabakateks ja väljapressijateks.
Nagu museumistidel, on ka raadio-raiskajate kõva vastuargument: kui me ei kuluta mõttetult raha, siis oleme Euroopa ainuke riik, kes nii teeb ning mine tea, mis meist arvavatakse.
Euroopas ei olnud ka kombeks valuutakomitee süsteemi ja iseseisvuse väljakuulutamine Nõukogude Venemaa süleluses. Kui Eesti Raadio töötajad võtavad nüüd sule kätte, siis ärge unustage, et Euroopa kultuurrahvad ei proovi oma vanureid ülal hoida 1500 krooni eest kuus. Kunstimuuseumi rajamine Kadriorgu ja ETV-le lihtsalt niisama raha lisaks andmine on leivaraasu äratõmbamine vanurite käest. Kultuurne inimene nii ei tee, isegi mitte kultuurne kommunist.
