Eduard Korotin ja Kristine Esko elavad läbi tantsu
VÕISTLUSTANTS Kristine Esko tunnistab, et tema puhul on see juba stampküsimus: kuidas suudab uimasevõitu Põhjamaa piiga mahutada oma tantsu sel määral kirge ja lõõma?
“Meid kõiki saadavad igapäevaeluski igat sorti emotsioonid. Rõõm, joovastus, nukrus, igatsused. Küsimus on vaid selles, kuidas osata või tahta neid välja tuua. Võistlustants on nagu selleks loodud,” selgitab Esko (21), tantsupõrandal tulesäde, eraelus veidi kammitsetum.
Eestlane tõepoolest. Sündinud ja elanud Hiiumaal, aga ka Viljandis ja Tartus. Nüüd tallinlanna. Korotin (28) tunnistab, et mõnes küsimuses on Kristine temast vanem ja kogenum. “Me elame läbi tantsu. Toon paralleeli teatrikunstiga, meie alalgi on vaja rolli sisse minna,” lisab Korotin.
“Emotsioonid saavad võistlustantsus ehtsaks ja mõjuvaks ainult siis, kui nad rajanevad üldkehalisele ja tehnilisele aluspõhjale. Muidu on see ainult emotsionaalitsemine,” muutub Esko mõtlikuks.
EI TAHA SPEKULEERIDA. Missugusele kohale asetavad EM- ja äsjane MM-pronks Korotini ja Esko maailma tantsuhierarhias? “Ei taha spekuleerida. Profid, kellel oma organisatsioon ja eriti teenistus, millest kinni hoitakse, ei taha oma rammusat leent lahjaks teha. Edukad amatöörpaarid pole seni proffide seas hätta jäänud. Nüüd tantsumaailm ühineb, tulevased aastad ja võistlused annavad vastuse,” kuuldub tantsijailt. Nad peavad rabama, et tippu jõuda ja seal püsima jääda.
Esko, tehnikaülikooli diplomand, nukrutseb: “Elu läheb pööraselt kiireks, pean ülikooli lõpetamise kevadelt edasi lükkama. Meie konkurendid, kellest paljud pühenduvad ainult tantsule, imestavad, kuidas me jõuame.”
Koreograafia, üldkehaline ettevalmistus, erialatreening, õpingud ja töö, milleks on noorte ja juunioride kasvatamine Tartu tantsuklubi Teemant Tallinna filiaalis. ”Peame end kuidagi vee peal hoidma, sest võistlustants on päratult kallis ala. Medaliomanikud küll, aga patuga pooleks kõrvuni võlgades,” ütleb Kristine.
Tema standardtantsude kleit maksab 11 000 krooni. “See on veel väga odav. Mul on oma õmblejad, Kaisa ja Niina. Üritame kokkuhoidlikud olla. Kingad maksavad 1600, Ladina-Ameerika kostüüm ja Eduardi riietus, frakk sealhulgas, maksavad vähem. Finnair annab meile sooduspileteid, paar firmat on väikesponsorid. Aeg-ajalt õnnestub osaleda rahavõistlustel,” nimetavad tantsijaid väljaminekuid-sissetulekuid. Aga need on alles õied.
MEISTERTREENERI KÄE ALLA. Eduard Korotini koostöö Moskva treeneri Artur Loboviga on kestnud aastaid, kaks viimast aastat on nimekas Lobov juhendanud neid koos. “Võistlustantsus võib kuhugi jõuda ainult meistertreeneri käe all. Seejuures taotletakse mitmekesisust, tunde võetakse teisteltki juhendajatelt üle maailma. Kohtunikudki arvestavad, kes on su treenerid,” nendivad Korotin ja Esko.
Heast klassist treener küsib 45-minutilise tunni eest vähemalt 50 dollarit. Tõeline oma ala proff, kellel tuntust üle maailma, mitu korda rohkem. Treeneritasus peituvad tipptantsijate peamised väljaminekud. Tõsi, profid teenivad omakorda tunniandmise või näidisesinemistega.
Korotin ja Esko rõõmustavad ja ahhetavad ühtaegu: peatselt saavad nad tunde võtta Itaalias tegutsevalt norralaselt Espen Salbergilt, mitmete maailmameisterpaaride treenerilt. “Salberg tahab ja saab 200 dollarit tunnist, see võtab ju ahhetama? Seejuures on ta ukse taga järjekord,” pahvatab Esko rõõmsal ilmel.
Eduard ja Kristine kohtusid esmakordselt tantsijate suvelaagris 1998. aastal. Eduard otsis lähemalt ja kaugemalt uut partnerit, leidis selle Kristines. “Meie käte keel sulas otsemaid ühte,” kuuldub Korotinilt. “Uus partner ja vana kaotamine on tantsus traagika nagu eluski,” täiendab Kristine.
Korotini ja Esko leivanumber on seni olnud Ladina-Ameerika tantsud. MM-ilgi olid nad parimad rumbas ja pasodoble’is.
“Aga me saime kolmelt kohtunikult esimesi, teisi ja kolmandaid kohti ka standardtantsudes, millega oleme meeletult tööd teinud.”
Detsembris esindavad Korotin ja Esko Eestit ka standardtantsude MM-il.
