JUHTKIRI: ETV kinni või raha juurde
Kolmikliit tegi eile kaks väga selget otsust Eesti Televisiooni (ETV) saneerimisplaanide toetuseks. ETV sai valitsuselt lõpuks ametlikult kätte kuus miljonit krooni koondamishüvituste maksmiseks ja riigikogu kinnitas eelnõu, mis lubab telejaamal riigi garantiiga senisest märksa vabamalt laenu võtta. Varem oli koalitsioon eraldanud ETV-le ja Eesti Raadiole täiendavalt 20 miljonit krooni.
Kõike seda tuleb mõista kui poliitilist toetust pikka aega hinge vaakunud ETV tugevdamisele ja peadirektor Aare Urmi plaanidele. Valitsus on teinud üheselt mõistetava valiku ning peab sellega nüüd edasi minema, kuigi päris kindlasti ei ole tegu eraringhäälingu ringkondades populaarse otsusega. Kui toetus ETV-le peaks mingil põhjusel kaduma, on kaduma läinud ka kogu sinna paigutatav raha ja vaevalt avalik-õiguslik telekanal uut solgutamist üle elaks.
Saneerimiskavasse ei saa suhtuda kriitikata. Mitmed ETV kaitseks varem toodud argumendid on olnud demagoogilised ja kitsalt ETV majandushuvidest lähtuvad. Tihti lipsab Urmi suust ETV-st kõneldes sõna “ettevõte”. Valitsus peab avalik-õiguslikku ringhäälingut nägema pisut laiemas plaanis, mitte ainult teleturu liidrikohale iga hinna eest pürgiva äriettevõttena.
Samas on Urmil ühes asjas kindlasti õigus. Kui omanik tahab raskustes ettevõtet saneerida, peab ta sellesse raha panema. Kui aga raha panna ei taheta, on kõige õigem virelemine lõpetada. Äriloogika see punkt kehtib ka ETV kohta.
ETV kavatsus refinantseerida uisapäisa võetud lühiajalised ja kallid laenukohustused uue pikaajalise laenuga on mõistlik plaan. Arvestades riigi garantiid ja praegu rahaturul valitsevat pakkumist, võib see telejaamale säästa miljoneid kroone aastas.
Senine kogemus ETV-ga näitab, et poolikud otsused ei tee õnnelikuks ei ETV-d ega eratelejaamu. Seega tuleb valitsusel juba alustatud tee lõpuni käia ja oma vastutust ausalt tunnistada.
