Geeniteadlane Erkki Truve, erkki@kbfi.ee: Eestis on geneetiliselt muundatud organismidest saadud või neid sisaldava toidu kasutamine reguleeritud juba praegu. Seda reguleerib uuendtoidu määrus, mis kehtib alates 1. jaanuarist 2000. Selle kohaselt peavad kõik sellist toitu Eestis käidelda soovivad isikud taotlema põllumajandusministeeriumi veterinaar- ja toiduametist vastava loa. Sama määrus sätestab ka, et vastav toit peab olema märgistatud. Eesti seadusandlus on siin juba suhteliselt sarnane EL-is kehtivaga.

TTÜ toiduainete instituudi professor Raivo Vokk, raivov@rocketmail.com: Tõepoolest, vastav seadusandlus on juba olemas ja kontroll ka käib. Kuid millest nii meil kui mujal Euroopas puudu jääb, on see, et meil ei ole lauskontrolli riigis oleva toidukauba üle. Näiteks ei tea me midagi sojajahu kohta, mis on toodud meile sisse näiteks kolme aasta eest.

Meie piiratud võimaluste juures on lauskontrolli väga raske teha. Arvan, et optimaalseim lahendus oleks, kui põhjalik kontroll hakkaks toimuma teatud kaubatoodete järgi. Pole ju mingi saladus, et peamised saadused, mida on võidud geneetiliselt muundada, on mais, nisu, soja ja ka tomatid. Just nende kaubagruppidega tuleks rohkem tööd teha ja päritolu uurida. Isiklikult ma geneetiliselt muundatud toitu ei karda.

Truve: Kindlasti ei ole vaja geneetiliselt muundatud toitu karta. Seadusandluse mõte ongi selles, et enne loa andmist hindavad spetsialistid vastava toote ohutust inimesele ja keskkonnale. Müüki jõuavad niisiis ainult sellised tooted, mis tõepoolest on ohutud. Silmas tasub pidada siiski ka seda, et geene sisaldab (kümneid või sadu tuhandeid erinevaid geene!) igasugune toit, mida me sööme. Geneetiliselt muundatud toit tähendab vaid seda, et nendele kümnetele ja kümnetele tuhandetele geenidele on lisatud veel üks-kaks täiendavat. Nii et vahe võrreldes tavatoiduga on pea olematu.