Esimeseks põhitõeks on kvaliteedi vaba kujundamise nõue, st kui tootja leiab endale sobiva kliendi, kes sellist toodet soovib, siis on see nende omavaheline asi. Tootja võib viia toote vastavusse mõne standardiga (näiteks Eesti või Euroopa standardiga) vabatahtlikult, et saada eelist toote müümisel. Kuid tootja ei tohi ostjat petta ning peab müüma ainult selliste omadustega toodet, mida ta reklaamib.

Teiseks põhitõeks on täiendavate kvaliteedinõuete esitamine õigusaktides sel juhul, kui toode on ohtlik inimesele, keskkonnale või loomastikule. Need nõuded esitatakse Euroopa Liidu direktiivides ning liikmesriigid peavad need täielikult üle võtma oma seadusandlusesse.

KÜTUSEKATSED POLNUD VÕRRELDAVAD. Kolmandaks põhitõeks on asjaolude võrreldavus ainult siis, kui nad on võrreldavad. Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liit (AMTEL) võttis autokütuse bensiinijaamast ning võrdles kütusega kaasas olnud kvaliteeditõendiga. Kvaliteeditõend vormistatakse laborikatsete alusel autokütusele Eesti piiri ületamisel või Eestis tootmisest väljastamisel. Säilitamise ja mitmekordse jaotamise tulemusel kütuse koostis mõnevõrra muutub.

AMTEL katsetas autokütust Belgia laboris, mille kompetentsuse kohta seni puuduvad andmed, suure ajalise nihkega, ning pole ka teada, milliste metoodikate alusel. Arvestades eeltoodud puudusi olid, erinevalt seni levitatud informatsioonist, testi tulemused suhteliselt rahuldavad.

Erinevusi esines oktaanarvu katsetusel MON-meetodiga: autokütuse kvaliteeditõendil olid väärtused piirides 85,0 kuni 85,4, Belgia laboris saadi 83,2 kuni 86,1. Nõudeks on vähemalt 85,0 ning sama metoodika kasutamisel võib laborite vaheline erinevus olla 0,7 ühikut. Seega, Eesti laborite ja valmistaja andmed ületasid veidi normi, Belgia oma oli veidi alla lubatu. Järeldada võiks ka seda, et Belgia laboris oli süstemaatiline hälve halvema suunas.

Samast objektist leitud oktaanarv MON-meetodiga ületas kõigil juhtudel lubatud 95,0 paremuse suunas ning tulemuste erinevus jäi lubatu piiridesse. Tugevad erinevused olid vaigu sisalduse osas, kusjuures Belgia labor lisas märkusena, et kasutati metoodikat, mis loeb teatud kütuselisandid (isegi tootja poolt reklaamitud kui omadusi parandavad) vaikude hulka.

Diislikütuse määrimisomaduse näitajad olid pooltel juhtudel alla normi. Ei tohi aga unustada, et määrimisomaduste leidmisel kasutatakse kahte erinevat üldtunnustatud metoodikat, mis ei ole otseselt omavahel võrreldavad, kuivõrd mõõdavad konkreetsete katseseadmete alusel ning tulemus saadakse sisuliselt tingmõõtühikutes. Puuduvad andmed Belgia laboris kasutatud metoodika kohta.

Kvaliteedikontrolli neljandaks põhitõeks on kõigi kulude katmine selle toote otsese tarbija poolt. See tähendab, et Eesti maksumaksja raha ei tohi kasutada massilise riigipoolse järelevalve korraldamiseks.

Viiendaks põhitõeks on tootja ning selle edasimüüja vastutus toote kvaliteedi tagamisel. Seadusejärgsed karistused peavad olema piisavalt ranged, et solkbensiini müük välistada. Riik ei vastuta ega taga üldjuhul toote kvaliteeti, nii oli see vaid Gosstandardi toimimise ajal, seegi ei taganud nõutud tulemust.

Kuuendaks põhitõeks on erimeelsuste korral mõlema asjapoole ärakuulamine ning juriidiliselt vettpidavate tõendite esitamine. Siin on suuri puudujääke ka Eesti ajakirjandusel, kes müüdava tulemuse saamiseks ”lahmivad” ühe poole fanaatiliste näidetega.

KOKKUVÕTTENA SAAB ÖELDA, et Eesti ei ole täis solkkütust. Lisatõendiks on fakt, et uutest autodest satub garantiiremonti vaid mõni üksik, mitte aga tuhandeid, nagu võiks eeldada. Ja kui auto streikimise põhjust ei suudeta mõnikord leida, siis võivad kütuse asemel süüdi olla ka auto materjali või detailide vead ning kasutamise vead.

Eestis nõutavad autokütuse kvaliteedinäitajad üldjuhul vastavad eurodirektiivi nõuetele (välja arvatud paar näitajat) ega saa põhjustada normaalse auto rikkeid. Samuti on Eesti kolm vedelkütuseid analüüsivat laborit akrediteeritud ning osalevad perioodiliselt edukalt tunnustatud rahvusvahelistes võrdluskatsetes.