Aadu Krevald teeb kettaheitesrevolutsiooni uue lähteasendiga
Tallinna Tehnikaülikooli Spordikeskuse lektori dr. phil Aadu Krevaldi uuendus kettaheite algfaasis võimaldab sportlasel oluliselt tõsta heitesse minevat kiirust ja jõudu.
Tegemist oleks revolutsioonilise uuendusega iidsel kergejõustikualal.
“Usun seda samuti. Kui kunagi oli lähteasend vasak külg ees, praegu alustatakse selg heitesektori suunas, siis minu uuendus on järgmine samm edasi. Paremakäeline heitja seisab lähteasendis poolenisti parema küljega sektori suunas. ”
Krevald on uue lähteasendini jõudnud matemaatiliste arvutustega, mis tuginevad mitmesugustel mõõtmistulemustel. Teadusemehe sõnul pöörleb uue tehnikaga heitja rohkem ja sellevõrra saavutab suurema algushoo.
“Kõik on lihtne: muudatus algasendis võimaldab inimesel rohkem rakendada oma lihasjõu potentsiaali.”
KANTER JA ISLANDLASED KATSETAVAD. Esimesed kettaheitjad, kes Krevaldi tehnilist uuendust üritavad praktikas tõestada, on Gerd Kanter ja islandlane Magnus Aron Hallgrimsson. Islandi rekordimees Vesteinn Hafsteinsson, kes mõlemat treeni, kiitis eestlase uuenduse kohe pärast esmatutvust heaks. Praegu Helsingborgis harjutav Islandi uus liider Hallgrimsson parandas 10 soojakraadis toimunud treeningvõistlusel parandas kohe isiklikku rekordit, heites 63.40. Gerd on heitnud pidevalt 57 m joone taha.
“Treener Hafsteinssonile meeldis minu juures nähtu ja ta otsustas proovida. Poistel ilmnes heite alguses kohe märgatav pöördliikumise energia juurdekasv. Sest uus asend võimaldab märksa paremini lihasjõudu rakendada ja keharaskusega mängida. See oleks võrreldav V-stiili võidukäiguga suusahüpetes,”räägib Krevald.
Dr. phil Krevald on veendunud, et Kanter ja Hallgrimsson võidavad tema tehnikaga meetreid juurde.
ENDISE VASARAHEITJA VANA HUVIALA. “Vesteinn on sellest uuendusest väga huvitatud, nimetades seda Krevaldi tehnikaks,” tunnustab uuendust EKJL peasekretär Peeter Tishler. “Algul võis see küll näida pisut kentsakana, kuid praegu tundub mulle, et ettevõtmine on asja väärt.”
Krevaldi kinnitusel huvitus ta heitealadel optimaalse tehnika väljatöötamisest veel ise tegevsportlane olles. 1962. aastal heitis Krevald vasarat 60.53, mis oli maailma hooaja 43. tulemus. Nii on teadlase sõnul tema poolt väljatöötatud uuendus tegelikult vana armastuse ülessoojendamine.
“Tegelenud olen sellega tudengipõlvest alates. Õigupoolest tänu Ruudi Toomsalule, kes mind treenis. Temal käis igasugust välismaist õppekirjandust ja sakslased polümeriseerisid juba siis sellise mõiste nagu vasaraheite raadiuse ümber.
See pani mindki huvitama, et kui sentimeetri võrra suurendada liikumise raadiust, siis võid ka vasarat tüki maad kaugemale heita. Nii hakkasin tegema esimesi sellelaadseid arvutusi ja 1962. aastal võtsin ülikoolis toimunud õppepäeval sel teemal ka sõna.”
TPI-s õppejõuna töötades arendas Krevald oma uurimust edasi. 1975. aastal kaitses ta teaduskraadi, mida vaadati toona kui tundmatut võõrkeha. “Tahtsin seda teemat edasi arendada, kuid et arvutused olid väga suuremahulised, tuli asi jätta sinnapaika. Tollane arvutitehnika seadis piirid ette ja asi jäis seisma.”
1998. aastal otsustas Krevald, et ei soovi senitehtut tööd kalevi alla jätta ning alustas uuel tasandil.
“Kinokaamera asemel on videokaamera, toa suuruse arvusti asemel aga sülearvuti – nii et võimalused mõõdistamiseks ja arvutamiseks on hoopis teistsugused. Võitnud olen täpsuses.”
Parim reklaam Krevaldi tehnikale oleks pikad kettakaared, mis eestlase nime maailma kergejõustikuajalukku jäädvustaks. Novaator Krevald on ise tagasihoidlikum: “Seda on keeruline arvata, sest maailma inerts on tohutult suur. See on filosoofiline küsimus.”
