Maaslamajat ei lööda, kui see just ETV pole

Viimaste päevade jooksul puhkenud demagoogiasõjas on antud tuld relvi ja meetodeid valimata – ikka ja jätkuvalt Eesti Televisiooni pihta. Lugejatel on õigus teada saada, mis tegelikult toimub?

Oleme püüdnud selgitada, et avalik-õiguslik televisioon ei saa kauem püsida pelgalt lubadustel ja udul. Argumendina oleme kasutanud lihtsalt arvutamisoskust, ei muud. Aga selgitagem asju järjekorras.

ETV juhatuse esimehena möödud aasta juulis tööd alustades selgitasin avalikkusele, millised kohustused ja probleemid varasem tegevjuht maha jättis. Selle kogumaht, 70 miljonit krooni oli esmapilgul jahmatav, ent oleme sellele vaatamata efektiivselt majandanud, kohustusi koguni vähendades. Oleme moodustanud tugeva ja pädeva juhtkonna, sisse seadnud kulutuste arvestuse täpsed mehhanismid ning lõpu teinud raiskamisele.

KOKKU POLE ENAM KUSAGILT HOIDA. Terve päeva pikkust programmi oleme tootnud ja edastanud miljoneid kroone odavamalt kui möödunud aastal. ETV on muutunud taas vaadatavaimaks telekanaliks Eestis. Oluline nihe paremusele on toimunud ka kollektiivi sisekliimas.

Raha vanade võlgade tasumiseks ei näinud me aga kusagilt tulemas ja nii tegime kogu panuse kallite kohustuste refinantseerimisele odavamate vastu. Seniste võlgade keskmine aastaintress on ligikaudu 10%, mis tähendab, et ainuüksi selle peale kulub aastas 7 miljonit. Mõne kohustuse osas aga arvutavad võlausaldajad juba viivist. Seega suurenevad kohustused edasi geomeetrilises progressioonis. Lisaks odavamale ressursile oli refinantseerimise ideeks ka seniste lühiajaliste, 2-3 aastaste kohustuste laotamine pikema aja – kuni 10 aasta peale. Sellepärast oligi meie taotluse maht 77 miljonit krooni.

Rõhutan, et meie taotluse sisuks oli kallite kohustuste väljavahetamine odavamate vastu, lisaraha ei söandanud me küsida.

Selline ideoloogia oli sisse kirjutatud ka ETV 2001. aasta eelarvesse arvestusega, et odavama raha peale saame üle minna juba aprillis. Asjaajamine venis nagu bürokraatia puhul ikka. Kaks nädalat tagasi teatasid rahandusministeeriumi ametnikud üksmeelselt, et riigi garantii andmist ETV-le uue, odavama ja pikema laenu andmiseks ministeerium ei toeta. Seadusega antud võimalused selles küsimuses ise midagi otsustada ETV-l kahjuks puuduvad.

ETV EI ÄHVARDANUD, VAID TEAVITAS. Tekkis uus olukord, kus lihtsate arvutuste tulemusena oli selge, et ETV rahavood muutuvad hüppeliselt negatiivseteks. Isegi saadete tootmise ja edastamise täieliku peatamise korral oleks ETV majandustulem aasta lõpuks ikkagi rohkem kui miinus 40 miljonit krooni. Edastasime arvutused 10. mail toimunud ringhäälingunõukogu koosolekule. Rõhutan siinkohal, et ETV mitte ei ähvardanud saadete tootmist ja edastamist peatada, vaid üksnes informeeris olukorrast ringhäälingunõukogu.

Nagu teada, läks avalikkuse ette teistpidine versioon. See oli esimene vale.

12. mail realiseerus ETV selle hooaja suurim projekt võiduga Eurovisiooni lauluvõistlustel. Riigimehed ruttasid üksteise võidu kinnitama, kuidas Eesti järgmisel aastal lauluvõistluse korraldab. Iseenesest ainuõige mõte, sest seda soovivad väga paljud inimesed. Televisiooni juhtkond seisis nüüd aga uue probleemi ees: kõik olulised küsimused olid jätkuvalt poliitilise lahenduseta, tähtaeg Euroopa Ringhäälingute Liidule (EBU) oma valmisolekust raporteerida aga oli vaid kahe nädala kaugusel!

Igaüks saab aru, et kui selle ürituse võimalik ainukorraldaja Eestis, ETV ise korraldusperioodi ajal oma eksistentsi lõpetaks, siis ei tuleks ju ka lauluvõistluse organiseerimisest midagi välja. Niisiis on kaks rahastamist vajavat asja omavahel seotud küll. Ja siit koorub teinegi vale: juhatus ei ole kordagi teatanud, et ETV mingitpidi Eurovisiooni lauluvõistluse korraldamisest loobuda kavatseb – veel vähem seda väljapressimise esemena kasutab. Kellele see demagoogia kasulik on, sellest saab lugeja hästi aru.

29. maiks peab ETV juhatus teatama EBU-le muuhulgas ka sellest, et meie poolt on ürituse rahastamise küsimused lahendatud. Meie tingimustes saab asjal olla vaid poliitiline lahendus – vähemalt valitsuse vastavasisuline otsus. Arvan, et lugejaile on arusaadav ka see, et meil ei ole võimalik raporteerida kõlavatest sõnavõttudest lauluvõistluse toetamise aadressil. Need ei maksa ju iseenesest punast krossigi.

Sellepärast, ja olles tõsiselt mures poliitiliste arengute pärast ETV ümber, olengi küsinud konkreetseid vastuseid. Valitsuse pressiesindaja väitele, et ETV ei olevat esitanud ürituse eelarvet, saan praegu vastata vaid seda, et ka põhjanaabritel kulus selle kokkupanemiseks mitu kuud. Praegu on küsimus poliitilises otsuses, mitte kommentaarides võimaliku otsuse kohta. Tallinna linnavalitsus on selles küsimuses käitunud märksa otsustavamalt ja sellest on otsustamisel juba suur abi olnud.

REFORMIERAKOND LIKVIDEERIB ETV-D. Meie arvates lähtub kogu probleem Reformierakonna nägemusest avalik-õiguslikust televisoonist, kui meie ühiskonnas mittevajalikust institutsioonist. Siit tuleks otsida ka põhjendust valitsuskabineti otsusele, miks seati riigi garantii taotlusele lisatingimusi. Sealhulgas üks neist – seaduse-eelnõu esitamine Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamise kohta – tundub praegu küll täiesti kontekstiväline ja nii lühikeses ajas teostamatu üritus.

Aga õnneks – ka lahendus paistab juba terenduvat, nagu ikka sellisel puhul. Taas kuuleb selgitusi, kuidas ETV eelarve on läbipaistmatu ja majandamine ebaefektiivne (pange tähele –mingeid täpsustusi ei ole esitatud!). ETV juhtkond aga saamatu ning juhtimisvõimetu. See kõik on kunagi juba olnud ja väga tuttav, sealhulgas ka minuga ja hallil vene ajal juhtunud asi...

Ootan seepärast suure huviga, mida mulle süüks pannakse? Üks varasem juht lahkus ETV-st suure hüvitisega pärast kogu selle jama kokkukeeramist. Tahaksin nüüd tõesti lähedalt näha, kui palju siis oleme tegelikult edasi arenenud noist hallidest vene aegadest ja loomulikult ka seda, kuidas juhtkonna vahetusega kõik vanad probleemid kui imeväega pühitud saavad.