Murtud rukkilill ja Murtud nelk

President Lennart Meri Murtud rukkilille kampaania on kaunis austus neile, kes kannatasid küüditamisel ja laagrites, kaugel kodumaast. Märk, olgugi pisike, on nagu väike orden represseeritu rinnas ja jääb perekonna mälestusesemeks veel kauaks pärast märgi kandja lahkumist.

Murtud rukkilill on algselt mõeldud küüditatuile mälestuseks. 1940. aasta juunipöörde järel kandsid paljud rinnas rukkilille, eriti pärast seda, kui muutus kardetavaks kanda rahvusvärvides lindikest või märki. Kui taastasin muinsuskaitse liinis küüditatute mälestustahvli Linda kivi juures, olid sel 1942. aasta originaali eeskujul Marie Underi salm ja daatumid, kujunduse soojemaks muutmiseks mõtlesin sinna paigutada veel murtud rukkilille. Dissident Mati Kiirand joonistas kavandi. Kuid mälestusmärk ei püsinud kaua, sest pronksplaadi viisid metallivargad. Ira Einamaa muinsuskaitseinspektsioonist korraldas sinna uue mälestusmärgi, ettevaatuse mõttes juba marmorist, tekst ja kujundus jäid samaks.

Presidendi soovil saavad Murtud rukkilille märgi ka vangilaagrites olnud – peamiselt endised poliitilised vangid. Märgi on kujundanud Heinz Valk. Kuid jääb arusaamatuks, miks antakse sama märk ka saksa okupatsiooni vangidele. Nende lill on punane nelk, mida nad kandsid rinnas 1940. aasta suvel. Nemad pidanuks saama Murtud nelgi märgi.