Telemaastik muutuste ootel

Telejaama TV1 küsitavaks muutunud tulevik võib muuta Eesti telemaastikku ja pakub seepärast loomulikult huvi ka ringhäälingunõukogule.

Mingit otsese sekkumise võimalust nõukogul muidugi ei ole, sest seaduse kohaselt tegeleb ringhäälingunõukogu üksnes Eesti Raadio ja Eesti Televisiooniga, kõik eraringhäälinguid puudutav on kultuuriministeeriumi pädevuses. Seega kõik järgnev on samas valdkonnas kaasategija isiklik mõttearendus ja ei midagi enamat.

NELI TELEJAAMA EESTI TURULE LIIAST. Eesti taasvabanemise järel peeti loomulikult väga oluliseks võimalikult paljude infoallikate teket, see heastas aastakümnete jooksul pealesunnitud infomonopoli, rõhutas meie vabadust, kindlustas demokraatiat ja arendas arvamuste paljusust. Sellest siis ka tõsiasi, et vaatamata napilt miljonilisele eestikeelsele elanikkonnale ja üsna väikestele rahalistele võimalustele, oli meil kuni viimaste päevadeni eetris neli eestikeelset telejaama. Sama tõsi on, et nad kõik (k.a avalik-õiguslik ja seega riigi poolt (kaas)rahastatav ETV) on kõik need aastad vaevelnud rahapuuduses, omanikud olnud kogu aeg kahjumis ja telejaamadele peale maksnud. Tegelikult oli vaid aja küsimus, millal selgelt liiga napi turu tingimustes see kõik juhtub. Eesti riik, rootslaste Kinnevik ja norralaste Schibsted on seni suutnud, Polsatil tekkis tõrge.

Tõsi, hetkel me ei saa veel rääkida sellest, et TV1 Eesti telemaastikult kaob. Võimalik, et päästev raha jõuab Poolast siiski kohale ja TV1 jätkab tegutsemist, kuid minu arvates see vaid pikendab agooniat.

Näib valitsevat kaks seisukohta. Üks neist (liberaalne) ütleb, et mida rohkem seda parem, maastik on kirjum, töökohti rohkem, käive suurem jne. Teine (konservatiivne) seisukoht on, et eeter on piiratud rahvuslik ressurss, Eestis ei jätku nelja (1+3) telekanali jaoks ei raha ega tegijaid, kolme puhul (1+2) korrastuks turg ja paraneks kvaliteet jne. Sõnavabadus ja arvamuste paljusus on praeguseks, eriti uue meedia oludes, juba nii iseenesest mõista, et see pole enam argument.

Et eratelekanalid tekkisid reklaami edastava ETV kõrvale, on kõik kanalid omavahel konkurendid, nende programmid on suunatud võimalikult suurele auditooriumile ja erakanalid on tegelikult nagu teistmoodi ee-tee-veed. Ka ringhäälinguseadus nõuab omatoodangut ja uudiste edastamist. Peale meie väikese auditooriumi ja vähese raha on see asjaolu seni samuti takistanud kitsamale auditooriumile suunatud spetsiifiliste kanalite teket.

MEIE KODUNE TELESUPP LIIGA LAHJA. Head tegijad on laiali nelja kanali vahel, liiga palju on keskpärasust ja liiga vähe on raha. Need, kes suudavad ja keda tahetakse, peavad tegema liiga palju liiga vähese ettevalmistuse ja abijõuga, see toob endaga kaasa liig suure koormuse ning sellest tuleneva pealesunnitud pealiskaudsuse ja rabelemise. Soovimata küll midagi halba TV1 inimestele, kuulun ma nende hulka, kes eelistavad siinkohal põhimõtet “pigem vähem, aga paremini”. Eriti siis, kui õnnestub ETV-st reklaam välja viia ja kogu telereklaami raha kahe erakanali vahel ära jagada. See viiks need kanalid lõpuks kasumisse, suurendaks motivatsiooni, tõstaks professionaalset taset ja teeks muid häid asju. Siis pole tulevikus ka võimatu veel mõne uue telekanali teke, mis aga ei kopeeriks enam olemasolevaid, vaid pakuks midagi põhimõtteliselt uut.

REKLAAM ETV-ST VÄLJA. Praegu ongi riigikogu menetluses ringhäälinguseaduse muutmise eelnõu. Selle põhisisu on reklaami väljaviimine ETV-st ja eratelekanalite litsentside maksustamine. Selles põhimõttes kokkuleppimise ajal ei olnud maailm veel muutunud ega TV1 raskused nii ilmselged. Esimene asjaolu seab parlamendi valiku ette, kas Eesti riik on muutunud oludes võimeline reklaamivaba ETV-d ülal pidama (litsentsitasu ei korva kogu puudujääki, osa tuleb kanda riigieelarvel) ja teine tõstatab küsimuse, kas piirata seadusega üleriigiliste telekanalite arvu või mitte (TV1 litsentsi tähtaeg saab järgmise aasta alguses tegelikult niikuinii läbi).

Kui kõik jääb nii, nagu praegu kokku lepitud, siis muutub ETV järgmise aasta teisest poolest reklaamivabaks, turg mõnevõrra korrastub ning TV1 või tema asemel mõne teise üritaja litsentsi üle otsustab kultuuriministeerium. Kas riigikogu ringhäälinguseaduses veel midagi põhimõtteliselt muudab või ei, peab selguma lähemate kuude jooksul.