Kui paljudel spordialadel on uue kodumaa esindama hakkamine muudetud viimasel ajal suhteliselt kergeks, siis korvpallis püsivad jäigad reeglid. Neist põhiline ütleb: mängija, kes on esindanud ühe riigi täiskasvanute või kuni 18–aastaste noorte koondist, ei tohi enam võistelda ühegi teise riigi eest. Vaid kadettide ehk kuni 16–aastaste koondises mänginud pallurit saab hiljem kasutada teise riigi koondises, kui kahe maa alaliidud kokkuleppele jõuavad.

Nõnda ei saaks Eestit esindada ka Virumaale toodud 208 cm pikkune Aleksandr Surovnev. Ta tuli kuni 16–aastaste EM-il Venemaa koondisega 11. kohale, kuni 18–aastaste koondises oli vaid kandidaadiseisuses, kuid kuni 20–aastaste tiimis pääses sel suvel EM–valikturniiril Rootsis kaheks (!) minutiks väljakule.

Suurkase sõnul selles punktis erandeid praktiliselt ei tehta. ”See seadustik on ka tinginud noorte, kuni 16–aastaste korvpallurite jahtimise üle terve Euroopa. Üks eredamaid näiteid on aastate eest Gruusiast Kreekasse siirdunud Iakovos Tsakalidis,” ütles Suurkask.

Näiteks NBA pallur Shawn Bradley, kes pole kunagi mänginud üheski Ameerika koondises. Kuna koondisse võib kuuluda vaid üks naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud pallur, jäi koondisest välja Jugoslaavia päritolu Vladimir Bogojevic.

Meenutame, et 1990. aastate algul võis samuti Venemaalt pärit Sergei Babenko esindada Eestit. ”Siis oli teine olukord. Babenko oli mänginud N. Liidu, mitte Venemaa koondises. N. Liidu ja Jugoslaavia lagunemise järel võis iga mees mängida uute riikide koondistes,” selgitas Suurkask.