ETV kultuurisaated löögi all

40 protsenti Eesti Televisiooni praegustest omasaadetest võib ekraanilt kaduda, sest ilmselt tuleb kärpida ETV kavandatud eelarve summat, 190 miljonit krooni, ütles ETV programmidirektor Ilmar Raag. Löögi alla satub kogu programm, kuid vaatajad märkavad peamiselt meelelahutuse ja kultuurisaadete vähenemist.

Ilmar Raagi, kui tõsine on jutt, et lähete ETV-st ära?

See on endiselt võimalusena olemas. Ma teavitasin sellest ka ringhäälingunõukogu, kuid lootsin, et sellest esialgu ei räägita. Oli lootus, et programmi saab samamoodi eelmise aasta tasemel edasi teha. Ma ei saa teha nägu, nagu kõik oleks korras.

Miks ei saa programmi samamoodi edasi teha?

ETV finantskriis pole kuhugi kadunud. Praegune rahakulutamine on kontrolli all, kuid endised võlad annavad tunda. On palju määramata tegureid. Aastal 2001 refinantseeriti 37 miljonit krooni vanu võlgu. Tänavu tuleb ära maksta 35 miljonit. Kas need võlad saab refinantseerida, see sõltub rahandusministeeriumist ja poliitikutest. Reklaami väljaviimine võib tekitada pingeid, millest loodeti vabaneda. Õhus ripub küsimus, kas ETV-s lastakse aasta lõpuni tehtud lepingute järgi reklaami näidata. ETV võib osutuda ilma reklaamita finatsiliselt kahjulikumas olukorras kui praegu.

Praeguse seisuga on tõenäoline konservatiivne eelarve, mis tähendab omatoodangu paljude saadete kärpimist. Seda hulka ei julge praegu öelda, aga kindlasti vaatajad seda märkavad.

Kas on lootust vanadest võlgadest vabaneda? Kas midagi on makstud?

On. Aga tegelikult asendatakse vanad võlad uute ja odavamatega, nii et 1998. ja 1999. aastal tekkinud probleeme peab maksma ka nende uute refinantseeritud võlgadega ligi kümme aastat. Selline on vigade suurus.

Riigi toetus on tänavuses eelarves kasvanud, kuhu see raha läheb?

Üsna vastuoluliselt on kasvanud ka programmitegemise kulud. Ainuüksi spordiprogamm maksab 12 miljonit krooni rohkem. Tulevad Salt Lake City taliolümpiamängud ja jalgpalli MM. Suurte spordivõistluste hinnad on hakanud kasvama, Euroopa ringhäälingute liit ei suuda neid endisel viisil odavalt hulgi osta. Suvel ringhäälingunõu-kogust saadud kontrollnumbrite järgi planeerides saime nende ülekandeõigused ära osta. Siis lootsime rohkem raha saada. Nüüd tähendab see, et ETV eelistab tänavu sporti, teistel aladel tuleb koomale tõmmata.

Me ei suuda täna pakkuda nii eriilmelist programmi, mis vastaks ühiskonna nõudmistele.

Kust siis kärped tulevad?

Saateid saab teha nii palju kui raha on. Meie prioriteet on uudised ja päevakajaline ajakirjandus. Jääb “Pealtnägija”, kevadeni püsib eetris varasemate lepingutega tagatud meelelahutus. Kuid sügisel on just meelelahutus kõige suurem kannataja.

Praeguses olukorras aga satuvad löögi alla ka süvamuusika, teleteater, vene saated ja filmikava hõreneb. Muudame hankeprogrammi, et omasaateid asendada tõsielufilmidega.

ETV palgal on inimesed, kes ei saa saateid teha, sest raha pole. Kas tulevad koondamised?

Loodame, et 2003. aastal normaalsem olukord taastub, kui stabiilsema ETV-ga saab täpsemalt tulusid prognoosida. See-pärast üritame hoiduda suurtest koondamistest. Kuid täiesti seda välistada ei saa. Teoreetiliselt oleme mõelnud ka musta stsenaariumi peale, mis tähendaks sotsiaalset katastroofi ETV-s.

Kas see on ähvardus või nii lähebki?

Räägin praegu hirmudest, mis sundisid mind kirjutama vastavat kirja ringhäälingunõukogule. Paljude kompromisside hinnaga võib olukord veidi paraneda, kuid hea aasta meid praeguste prognooside järgi ei oota.

ETV-s on viimasel ajal vahetunud tegijate põlvkonnad. Miks?

Püüame leida kontakti ühiskonna dünaamilisema osaga. Noore põlvkonnaga. Vastasel korral ähvardab meid tõsiasi, et koos vana põlvkonnaga sureb välja ka meie vaataja. Me ei taha olla ainult vanemate nostalgitsejate teenindajad. Uut vaatajat on raskem leida kui vana hoida. Me leiame, et ETV imaginaarne vanus on 35 aastat.

ETV areng sõltub poliitikutest. Kas oled tundnud sealt poolt survet?

Tundub, et reklaami väljaviimisega jäid meie poliitikud erakanalite lobbyle alla. Otsest survet pole ma tunnetanud, kuid kaudselt see loomulikult eksisteerib. Aeg-ajalt kostab mõne rahvasaadiku suust, et ETV on rahva raha eest tehtav televisioon ja see ei tohi kedagi solvata. Väiksemad etteheiteid on peaaegu igalt parteilt peale Sotsiaaldemokraatliku töölispartei. Me olemegi vist Tiit Toomsalu ja tema partei häälekandja.

Räägitakse, et lähete Ugalasse lavastama.

Jaak Allik tegi sellise pakkumise, aga seda lühiajalist loome-tööd ei maksa seostada minu ETV-st äraminekuplaanidega. Tegu on ameerika näidendiga “Popcorn”, mis peaks esietenduma märtsis.