Frank Busemann testis iga vigastust omal nahal
“Lõbus näen ma välja sellepärast, et kusagilt ei valuta,” noogutab sakslane lustlikult. “Kes valu tundnud pole, see ei oska tervist hinnata. Praegu suudan minevikku vaadata juba kuidagi distantsilt, kogu mu mõttemaailm ja tegevus on suunatud ettepoole.”
Kui tõsiseid koormusi sa endale juba lubada võid?
1998. aasta suve tuksi keeranud selg ja reis ei anna enam üldse tunda, nende poolest võiks gaasi kohe põhja vajutada. Ettevaatlik pean olema oktoobris lõigatud põlvede pärast. Testid näitavad, et arstid on teinud väga head tööd. Detsembris hakkasin korralikult jooksma, nüüd võtsin lõigutreeningud käsile, varsti loodan jälle sprindiga alustada. Paari kuuga peaks sajaprotsendiline töövõime taastuma.
Kas põhjus, miks sa vigastuste küüsi sattusid, võis olla liiga kiire areng?
Võis muidugi olla, küllap oligi. Lihased ja liigesed polnud selliseks tööks, mida vaim nõudis, veel valmis. Ma ei arenenud mitte kuude või nädalatega, vaid päevadega - see tiivustaski vaimu. Iseenda pinge kasvas kohutavaks, mind ümbritsevad inimesed kruvisid suurtulemuse paistma hakates pinget veelgi. Ei osanud ennast ise hoida, ei aidanud ka teised. Atlanta hõbemedali järel tahtsin tulevalt aastalt veel enamat. Nüüd varitseb oht uues optimismilaines samale rehale astuda. Loodan targem ja ettevaatlikum olla, rumalusi vältida. Aga end liialt tagasi hoida ka ei saa, sest siis pole võimalik uusi suuri medaleid võita. Medaliteta spordil pole minu jaoks mõtet - atleeti hoiab ülal see suurepärane tunne olla teistest parem, suuta mida iganes.
Kui sa mullu Ratingenis 8414 punkti kogusid, jäid trumpaladel 110 m tõkkejooksus ja kaugushüppes kunagistest tulemustest kaugele. Samas näitas kuulitõuge, et vahepealne aeg pole päris tühja läinud.
Seda küll. Eelmisel aastal, kui põlved jooksutreeninguid teha ei lasknud, möllasin kangisaalis palju rohkem kui varem. Jõudu tuli mühinal juurde. Samal ajal võtsin käsile kuulitõuketehnika. Veel Atlantas tõukasin nii nagu parajasti juhtus, täiesti amatööri kombel. Nüüd võib juba stiilist rääkida.
Praegu, tundub, harjutad sa kaaslastest rohkem.
Nii ei saa öelda. Mehed, kel vigastusi seljataga pole, treenivad intensiivsemalt. Mina pean igal sammul keha häält kuulama, seetõttu kulub mul lihtsalt rohkem aega.
Talvised võistlused on tänavu välistatud?
Päris kindlasti ei tee ma sisehooajal ühtki starti, ka üksikaladel mitte. Juba see, kui ma kevadel Götzises üldse kaasa julgen võistelda, on suur asi - tulemus polegi nii oluline.
Millal sa kaugushüppes jälle 8 meetrini ja 110 m tõkkejooksus 13,5 sekundini loodad jõuda?
Hüpata suvel 8 meetrit kaugust - see oleks ülihea, kuid see on reaalne. Tõketes pole kunagise tulemuseni jõudmine esialgu võimalik. Atlantas jooksin tõkkeid tehnika peale mõtlemata, automaatselt. Nüüd ei ole ma lemmikala aastaid korralikult harjutada saanud. Kui taas alustan, pean tavalise kümnevõistleja kombel igaks soorituseks jäägitult keskenduma. Suur töö on ees, juba see võtab aega, et omaaegne trumpäss lihtsalt tugevaks kaardiks kasvatada.
Kui palju on mehi, kes võivad Sydneys medalit rünnata?
Dean Macey taolisi noori on järsult peale tulnud, konkurents on palju tugevam kui Atlantas. See tähendab, et kullafavoriite leidub täpselt üks - Tomas Dvorak, aga hõbedat tahab kümmekond meest. Tabel kujuneb tihedamaks kui kunagi varem.
Mitu punkti tuleb medalivõiduks koguda?
Kindlasti üle 8700!
Ja sa loodad seda?
Septembrini on kaheksa kuud aega... Jah, ma loodan. Või ütlen veel pehmemalt - see on mu unistus.
Kas pole julge unistus mehelt, kes näeks praegu 6500 punkti kogumisegagi vaeva?
Frank Busemanni aastad
1975:Sündis 26. veebruaril Recklinghausenis.
1984: Alustas kümnevõistlejast isa Franz-Josef Busemanni käe all tõsisemat kergejõustikutreeningut.
1993:Juunioride EM-pronks 110 meetri tõkkejooksus.
1994:Juunioride MM-kuld 110 m tõkkejooksus, elu esimene kümnevõistlus (7938). Juunioride sise-MR (7,67) 60 m tõkkejooksus.
1996:Götzises alistub 8000-punkti piir (8238), võit EK-võistlustel (8522) tõstab suurte sekka. Atlanta olümpial parandab viiel alal isiklikku tippmarki ja teenib 8706 punktiga hõbeda. Näiteks kaugushüppe isiklik rekord nihkub hooajaga 7.44-lt 8.07-le, 110 m tõkkejooksu 13,47 on tänini kümnevõistlejate maailmarekord.
1997:Ateena MMilt tuleb 8652 punktiga pronks, ent selg juba valutab. Euroopa kuni 23aastaste meister 110 m tõkkejooksus.
1998:Valutava seljaga kogutud 8231 punkti ei anna kohta EM-meeskonnas. Valud löövad seljast reide, hooaeg on lõppenud ja ootab lõikuslaud.
1999:Naasmisvõistlus annab 8414 punkti. Sevilla MMil katkestab põlvevalude tõttu. Oktoobris opereeritakse mõlemat põlve.
2000:Tervitab uut aastat Lanzarotel harjutades ja loodab Sydney olümpiaks medalivormi tõusta.
Gunnar PRESS
