Identiteedikriisis Kaliningradi enklaavi hüljatus süveneb

Nõukogude Liidu lagunemise järel jäi Läänemere ääres asuv endine Ida-Preisimaa ehk Kaliningradi oblasti nime kandev Venemaa enklaav isoleeritud kiiluna iseseisvate riikide vahele. Vaatlejate hinnangul võib Poola ja Leedu ühinemisel Euroopa Liiduga Kaliningradi oblasti isoleeritus vaid süveneda. Samal ajal jääb ka Venemaa oblastile psühholoogiliselt ja füüsiliselt üha kaugemaks.

Poolast ning Leedust ümbritsetud Venemaa oblast Kaliningrad näib vaevlevat identiteedikriisis.

Oblasti hüljatus emamaast võib süveneda, kui tema naabrid Poola ja Leedu astuvad Euroopa Liitu. Paljud Kaliningradi elanikud tunnevad juba praegu, et nad on pigem osa Euroopast kui Venemaast. Euroliidu riikide nõutav viisarezhiim aga muudab distantsi nii psühholoogiliselt kui füüsiliselt veelgi kaugemaks.

Euroopa Liidu laienemine läheneb ning ühes sellega Schengeni viisasüsteemi rakendumine. Seeläbi saavad liidu sees vabalt ringi reisida küll liikmesmaade kodanikud, kuid Kaliningradi ja Venemaa vahelise reisimise küsimus on seni lahendamata.

Kaliningradi kohaliku esinduskogu esimehe Vladimir Nikitini sõnul valmistab reisimise teema enklaavile kõige suuremat peavalu. Lahendamata on küsimus, millist viisat peavad hakkama taotlema inimesed, kes soovivad sõita läbi Leedu Venemaale.

Euroopa Liidu saadik Moskvas, Gilbert Dubois sõnul on ühenduse ametnikud viisaküsimust juba mitmel korral arutanud. Dubois ütles, et Schengeni süsteem ei luba Poolal, Leedul ega ühelgi teisel riigil rakendada naabrite suhtes spetsiaalseid meetmeid piiriületuse puhul. Poola ja Leedu suhtes võidakse siiski kompromissile jõuda, kuid selleks on vaja kõigi teiste Shchengeni maade nõusolekut.

Enklaavi isoleerituse juures mängib olulist rolli ka psühholoogiline aspekt. Kuigi Kaliningrad on osa Venemaast ning seal elavad enamuses venelased, tunnevad paljud elanikud end Venemaast eraldatuna. Paljud kaliningradlased pole oma emamaal kunagi käinudki.

Kohalik raadioajakirjanik Oksana Maitakova sõnul näitab ametlik statistika, et 80% Kaliningradi noortest pole eales külastanud Venemaad. Samas reisivad nad aga tihti Poolasse või Tshehhisse.

Nädalavahetuseks Venemaale minek on Maitakova sõnul palju kallim kui sõit Poolasse. Venemaale sõitev rong läbib Leedu territooriumi ning seega tuleb reisijatel maksta üha kõrgenevat transiiditasu.

Kaliningradis tegutseb Balti Vabariigi Partei, mille eesmärgiks on seada sisse veelgi paindlikumad suhted Venemaaga.

Balti Vabariigi partei esimehe Sergei Pasko sõnul taotletakse,et Kaliningrad oleks üheaegselt nii Venemaa kui Euroopa Liidu liige:

"Me tahame olla Vene föderatsiooni liikmed ja samaaegselt soovime me saada Euroopa Liidu liikmeteks. Me ei ootagi kõiki Euroopa Liidu liikmesriigi õigusi, kuid soovime, et me regioonil oleksid mõned Euroliidu õigused ja kohustused. Me usume, et võime sellise staatuse ühenduses saavutada."

Euroopa Liidu saadik Dubois aga matab need lootused maha. Ainus viis Kaliningradi jaoks saada Euroliidu liikmeks oleks siis, kui kogu Venemaa ühendusega liituks, lausub Dubois: "Kaliningrad on osa Venemaast. Kui Venemaa liitub ühendusega – ja mõnede arvates võib see toimuda pika aja jooksul, nii 20 või isegi 30 aasta pärast – siis saab Venemaa ja kõik ta 89 regiooni, kaasaarvatud Kaliningrad, Euroopa Liidu täisliikmeteks. Mingil teisel moel pole see võimalik. Sellist üksiku regiooni liitumist ei luba Euroopa Liidu põhimõtted ega ka Venemaa põhiseadus. See on võimatu nii juriidiliselt kui põhiseaduslikult."

Möödunud kuul sõnas Venemaa president Vladimir Putin, et on aeg panna paika Kaliningradi tulevikuplaanid. Seda eelkõige Euroopa Liidu laienemise valguses. Putini arvates on Kaliningradi regioon parim koht testimaks Venemaa ja Euroopa Liidu vahelisi suhteid.

Seni hoiab aga Venemaa Läänemere äärset oblastit trumbina tagataskus. Kaliningrad on parim vahend löömaks kaasa kõikidel läbirääkimistel, mis puudutavad ühenduse laienemist Poola ja Leedu suunal.

Sven Paulus