"Filmi vaadates tuleb selgelt välja tõsiasi, et esialgu kavandati sellest seriaali - naistegelasi on liiga palju selleks, et filmist saaks üks intensiivne tervik," ütles Lille. "Samas on filmil väga häid külgi - hea kaameratöö, suurepärane loodus, väga hea meespeaosaline ja suurepärane on ka üks naisosatäitjaist."

"Sel universaalsel lool ühe mehe otsingutest on Põhjamaades rohkem võimalusi kui oleks olnud näiteks "Kevadel"," ütles ETAle MPDE juht Lauri Kaare. "Kui soomlastel endil oli mõne aasta eest tõeliseks kassatükiks kodumaine koguperefilm "Poiss ja ilves", siis miks ei võiks seal edukalt linastuda nende lõunanaabrite film, kus peategelasteks mees ja karu?" küsib Lauri Kaare.

Eva Lille sõnul on "Karu süda" ning "Poiss ja ilves" võrreldavad vaid pindmisel tasandil. "Neid filme seovad vaid loom ja väga ilus talvine loodus," ütles Eva Lille. "Kuid "Poiss ja ilves" on noortefilm, mille süžeeks on peategelasest poisi sõprus ilvesega. "Karu süda" on hoopis midagi muud."

Hõimurahvaid uurinud Viljandi kultuurikolledži rektori Anzori Barkalaja sõnul sõltub filmi edu Põhjamaades suuresti meedia kajastusest. "Film võiks Põhjamaades huvi äratada küll kui Eesti film, kuid publiku huvi sõltub suuresti sellest, kui palju ta leiab meedias kajastust," ütles Barkalaja ETAle.

"Filmis on olemas mõned jooned, mis sõltumata filmi sisust või loosungist võivad meedias kajastust leida - lärmi võivad tõstma hakata näiteks rohelised, sest seal näidatakse üsna naturalistlikult loomatapmist," ütles Barkalaja. "Kindlasti tõstavad lärmi ka naisõiguslased, sest Põhjamaade arusaam naisõiguslusest on veidi erinev Eesti omast."