IGNAR FJUK & ANTI LIIV online vastused - alkoholiseadus ja selle parandused
Eesti Päevaleht Online tänab küsijaid ja vastajaid!
koolmeister, 12:42 24.10.2001
Austet härrased Liiv ja Fjuk!
praegune seadus lubab müüa alkoholi ka koolides....kas selline asi mitte imelik ei ole? arusaadav küll, et õpilastel seda osta ei võimaldata, kuid ikkagi...ebamoraalne.
miks ei ole võimalik kehtestada ajalist alkoholimüügipiirangut üle kogu eesti, nii nagu tehakse seda haapsalus(läänemaal)?
kas on mõeldav, et Eestis läheb kange alkoholi müük ainult eraldi viinapoodidesse (nt. soome)?
Aitäh!
Ignar Fjuk
1) Alkoholi jaemüük on lubatud kutseõppeasutuse või muu kooli ruumides või territooriumil täisealistele suunatud üritusel ja õppetöövälisel ajal (nt. vilistlaste kokkutulek). Muudes oludes on müük keelatud.
2) Arvan, et see on kaalumist vääriv ettepanek. Põhjused, miks otsustati alkoholimüüki Läänemaal piirata, eksisteerivad kõikjal Eestis. Või arvab keegi teisiti.
3) Teatud eristusi tehakse juba praegu. Senine seadus võimaldab kuni 6% alkoholi müüki tänavakioskites, kange alkoholi müük on seal keelatud. Eripoodidest kui sellistest saime alles 90-ndate aastate alguses lahti.
Anti Liiv
1) Loomulikult on alkoholimüük koolides delikaatne küsimus. Alkoholimüük koolides oleks irvitamine tervisekasvatuse ülla idee üle.
2) Teisalt aga ... vahel on koolis vaja korraldada näiteks mingit vilistlaste kokkutulekut, maal võib-olla on vaja koolimaja hoonet kasutada mingi erakordse täiskasvanute ürituste läbiviimiseks. Seetõttu tundub, et ühekordse alkoholimüügi loa andmise otsustamine koolides ja spordiürituste tuleks jätta selle valla volikogule, kus üritus toimub. Sellisele loale tuleks märkida minu arvates vastutav persoon ning temalt enne üritust võtta pandiks näiteks 10 000 EEKi.
3)Ajapiirangute üle otsustamine oleks ilmselt samuti otstarbekas anda kohaliku omavalitsuse pädevusse. Samuti - kas riigipühade vabadel päevadel seda müüa või mitte.
4)Alkoholiseaduse parandamise järgmises voorus tahan teha ettepaneku, et alkoholi tohiks müüa üksnes spetsialiseeritud letis või poes, milline saanud alkoholimüügi loa.
Obukakk, 12:58 24.10.2001
a) härrased, kui reaalseks te peate seaduse sellisel kujul vastuvõtmisel ka tegelikult kehtima hakkamist?
b) üldiselt eeldatakse, et täiskasvanud inimene saab endaga ise hakkama, on võimeline oma tegusid juhtima ja kannab nende eest ka täit vastutust. sellise seadusega nihutataks taoline eeldus 18-aastastelt isikutelt 21-aastastele. kas peaks ehk ka alla 21-aastased isikud alaealisteks kuulutama?
c) ma ei hakka väitma, et tegemist on "lihtsalt" halva seadusega. küll aga küsiks, kas seaduse koostajad on kaalunud ka vahepealseid variante, mis ei mõjuks kannapöördena praegus alkoholipoliitikas ning pole juba eos määratud vähemalt osalisele läbikukkumisele (no püüdke ette kujutada ülikoolielu ilma õlle või veinita!!). kas on kaalutud näiteks võimalust piirata alla 21-aastastele isikutele müüdavat alkoholi ntx mahuprotsentide või liigi järgi (õlu, vein, siider)?
Ignar Fjuk
a)Kui seadus sellisel kujul vastu võetakse, siis ta sellisel kujul ka jõustub. Ühtegi seadust ei asuta täitma kohe peale tema vastuvõtmist ja ühtegi seadust ei täideta ilma isikupärase tõlgenduseta. Tähtis on aga see, et seadus aitaks kujundada uue alkoholipoliitika ja need, kes selle läbi on lugenud, juhinduvad sellest ka siis, kui tekst on meelest läinud. Tekst jääb verre, tõrjudes sealt promillid.
b ) Ei peaks.
c ) Seni Eestis alkoholipoliitika puudub, kui mitte pidada poliitikaks seda, mida kirjutavad meile ette aktsiisikogujad ja salaviinatootjad. Tean, et iga otsustus, mis peab valima mugava ja ebamugava vahel, kaldub esimese kasuks. Isegi siis, kui esimene osutub ebamõistlikuks ja kahjulikuks. Juhul kui täislahendus ei saa toetust, loodan, et Riigikogu saavutab üksmeele müügikeelu rakendamises lahja ja kange alkoholi osas.
Anti Liiv
a)Ei pea reaalseks Arvatavasti toimuvad diskussioonid ja seadus teiseneb. Tegeliku kehtimise kohta võin öelda, et Eestis ei kehti ka teise inimese tapmise õigust - ometi tapetakse aastas 200-400 inimest. Kas see tähendab, et Karistusseadust ei toimi ja ei ole teda üldse vaja?
b)21-aasta piiri on korduvalt arutatud. Varsti arutatakse Riigikogus seaduse eelnõud, kus ema ei tohi teada, et ta pisitütar tahab teha aborti. Kus on see noorim piir (imik?) kus ema on kohustatud teadma: kas tütar tahab/ei taha teha aborti. Samasugune vaidlusküsimus on alkoholitarvitamise õiguse tekkega. Ajalooliselt on mitmetes Lääneriikides see olnud 21 aastat: et siis oled täismees - tõmbad nina täis ja teed naabritüdrukule tite.
Siin on tegemist igipõlise tavaõiguse arusaamade ja moodsa euroopalike õigusnormide segunemisega. Pole kindel - mis võidab. Surmanuhtluse puhul võitis surmanuhtluse keelustamine. Aga alkoholivanuse puhul on mõeldav - kui Eesti rahvas kirglikult soovib, et 5-aastane laps saaks õiguse vanaisale tuua poest pudel viina (kogu pere on kodus siga-lakku täis ja ainuke, kes jalul püsib, on 5-aastane väikemees - juhtum ühe eesti pere tavaelust!) . Eesti rahval on õigus niiviisi otsustada.
c)Alkoholiseadusega on kindlasti lugu nagu Albikära Antsuga. Olgu mis tahes pidi - ikka keegi kirub. Praegu lihtsalt algab järjekordne kähmluse voor ja siin on kõva edu sees alkoholiärimeestel ja üldse pole ma kuulnud karskusliikumise esindajate häält (mäletate, akadeemik Raukas oli 1985-1986.a. hiigelsuure karskusorganisatsiooni juht !)
Obukakk, 13:05 24.10.2001
herr Fjukile: kuhu lähevad teie arvates tööle need keskkoolipingist tulnud neiud ja noormehed, kes pole kõrg- või kutsekooli sisse saanud, kui Te olete neil keelustanud baarides ning pubides töötamise (kuna seal müüakse alkoholi ning need müüjad oleksid alla 21 aastased)?
Ignar Fjuk
Tõstataks küsimuse teisiti: kas töötamisega baaris või pubis peaks alustama tööalast karjääri või võiks lõpetada.
Ants, 13:06 24.10.2001
Lgp. A. Liiv ja I.Fjuk, kas teie arvates võiks (kange) alkoholi tootmine olla ainult riigi monopol ? Ja kas aitab see eestimaalaste padujoomist ohjeldada ?
Anti Liiv
1)Arvan, et piirituse tootmine võinuks jääda üksnes riigi monopoliks ja riik müünuks piiritust. See võimaldanuks saada mingit tõepärasemat ülevaadet - kui palju Eestimaal tegelikult juuakse.
2) 25 000-30 000 inimest ei Eestis ei ole arvatavasti võimelised funktsioneerima ilma, et nad päevas ei tarbiks klaasi vodkat (või enanooli muul kujul).
50.000 - 100.000 inimest Eestis ei ole võimelised ilma elama, kui et vähemalt nädalas ei joo klaasi viina ja 400 000 inimest ei saa muidu elada, kui vähemalt korra kuus ei joo klaasi viina sisse.
Eesti elanik ei kujuta enda elu alkoholita enam üldse ette. Eestlane ja alkohol kuuluvad kokku nagu meri ja tuul.
Rahvusvaheliselt silmatorkav on eestlase rahvuskomme juba enne keskpäeva hakata tinutama. Ta ei saa töötada ega autot juhtida ilma alkoholi sisse kallamata.
20 aastat tagasi oli ühe bioloogilises alkoholisõltuvuses naise kohta lauas 7 sarnst meesalkoholisõltlast, nüüd on suhe ilmselt 1:3-le kahanenud ja varsti on naisjoobnuid samapalju lääbakil kui meesjoobnuid. Eestlase enesehinnang Delfi kommentaatorite arvamustes on: alkohol ja eestlane on lahutamatud. Pärnumaa tragöödias ei tulnud valikuvõimaluste käsitamisel enamus selle pealegi, et tegelikult oli kolm valikut: olla karske, osta riigiviina väheses koguses ja osta salaviina rohkem.
Taipasin seda alles siis, kui minu väljaütlemisele - Pärnumaal oli hukkunutel valikuvõimalus, hakati ründama. Mina mõtlesin valiku all - et oma vaesuses võis Pärnumaalane põhimõtteliselt üldse olla karske, või siis juua.
Ründajatel ei tulnud karkusvõimalus üldsegi pähegi. Delfi kommentaatorid lihtsalt välistasid selle, et eestlane võiks elada ka ilma alkoholita. Neile oli vaid küsimuseks: kui palju päevas eestlane joob ja kes peaks rüüpe tarnima.
Ignar Fjuk
Mitte mingil juhul. Kange alkoholi tootmine ei pea olema riigi monopol.
Mitte ainult seepärast, et riik on oma ettevõtete haldamisel halb peremees, vaid sellepärast, et küsimus ei ole mitte tootmises, vaid viisis ja korras, kuidas müüa ja tarbida. Pealegi suur osa kangest alkoholist (viski, konjak) tuuakse Eestisse sisse. Kas peaksime taotlema, et ka need riigid riigistaksid alkoholitootmise?
virtuaalne
Alkoholismile tuleb piir panna ning iga seadus,mis sellele kaasa aitab on hea.Mida karmimalt joodikutesse suhtuda,seda parem.
Ignar Fjuk
Suhtumisega nõus. Kuid süü ei ole ainult joodikutel.
Obukakk, 13:36 24.10.2001
§ 69. Alkohoolse joogi ostmine alaealisele või joobnud olekus isikule
Alkohoolse joogi ostmise eest alaealisele või joobnud olekus isikule -
karistatakse rahatrahviga kuni viiskümmend trahviühikut.
parandusettepanek: ei tohiks keelustada alkoholi ostu joobnud isikule, kes ei viibi avalikus kohas. praeguses sõnastuses keelaks seadus alkoholi ostmise joobnud isikule, kes viibib oma kodus ning kedagi ei sega, avalikku korda ei riku ning alandab vaid enda võimalikku väärikust (mitte kogu inimkonna oma).
§ 71. Alkohoolse joogi tarbimine alaealise poolt
Alaealise poolt alkohoolse joogi tarbimise eest - karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.
§ 72. Alkohoolse joogi ostmine alaealise poolt
Alaealise poolt alkohoolse joogi ostmise eest - karistatakse rahatrahviga kuni kakskümmend trahviühikut.
karistatakse KEDA? alaealist? kust ta raha võtab? pannakse võlavanglasse? karistatakse vanemaid? KEDA -- tuleks seadusse sisse kirjutada.
Anti Liiv
Ilmselt on sõnastust vaja täpsustada.
Ignar Fjuk
Ka põhimõtteliselt nõus. Samas on kehtivas alkoholiseaduses karistused naeruväärsed. Toon näite Portugalist. Mõne päeva eest karmistati seal alkoholikaubandusele esitatavaid nõudeid eelkõige sooviga takistada alkoholi müüki alaealistele. Uue korra kohaselt on keelatud alkohoolsete jookide müük alg- ja keskkoolide lähedal, kusjuures seaduserikkujat ootab 468 000 krooni suurune karistus. Olgu siia lisatud, et Portugalis on alkohoolsete jookide reklaam keelatud telekanalitel kella 7-st hommikul kuini 22.30-ni õhtul ja alkoholitootjatel on keelatud sponsoreerida noorte spordiüritusi.
Rave, 14:18 24.10.2001
Lp. hr Fjuk kas teile ei tundu, et uuest seadusemuudatusest oleks tulnud varem ette teatada? Hetkel on tohutu hulk 18 kuni 21 aastaseid noori õppimas ja lõpetamas baaridaamide ja baarmenide kursusi. Teie keerate nende kuni kahe aastase õppimise kihva! Ma lõpetan kooli olles 19, mis ma pean siis 2 aastat veel ootama enne kui tööle saan või?
Ja kuidas peavad kutseõppeasutused teie arvates ümber organiseerima oma praktikad? Restoranides ja baarides on niigi suur erialane tööjõupuudus!!! Alkoholi jaemüük peaks olema lubatud ka 18 aasta vanuse isiku poolt nagu praeguses seaduses. Ette tänades... Rave
Ignar Fjuk
Minu ettepaneku kohaselt jõustuvad 18-20 aastaseid noori puudutavad piirangud nende suhtes, kes seaduse jõustumisehetkel (1.märtsil 2002) olid veel alaealised. Varem täisealiseks saanud alla 21-aastaste isikute puhul omavad piirangud soovituslikku iseloomu.
EndeR, 14:19 24.10.2001
Anti Liiv,
Ignar Fjuk
Kas olete kindlad, et riiklik keelamise- ja karistamise poliitika on parim võimalus sõltuvusainete leviku vähendamiseks riigis?
Kas alkoholi kättesaamatuks muutmine olgu siis müügipolitiika- või riigi sekkumisega hinnakujundamisse ei või suurendada uimastite tarbimist?
Anti Liiv
Ei ole. Küsimus on selles, et peame selgeks tegema: mitu alkoholimürgistusse surnut aastas (kas tänase 250-350 asemel näiteks 700 või 1700 aastas) on see piir, mida ületada ei tohi. Või perevägivalla kasv, pahateod ja kuriteod jms. Et kui saame nii mitusada miljonit, siis nagu pole 456 laipa veel liiga ränk hind. Kokkukraabitud raha ja alkoholikahju vahekord määrab.
Laipade arvu, perevägivalda jms. probleeme saab pisendada, kui vähendada selle rahva keskmist alkohilitarbimist. Purjus rahvaga riik ei saa majanduslikult olla edukas: liiga palju joobes autoõnnetusi, sissepõlemisi, tapmisi, uppumisi, enesetappe jms.
Alkoholitarbimist aitab vähendada:
1)Kui vähendada rahva alkoholitarbimise aplust. Nõudluse vähendamine. Et alkoholi on poes, salaviinakaupmees käib ukselt uksele ja pakub, aga eriti aplalt ei osteta. Siin on mõtiskleda - mida teha koolide karskuskasvatuses, mida teha spordiga, kaitseväega, kirikuga. Kui Valitsus mõtleb - kuis kraapida riigikassasse alkoholiaktsiisiga raha, siis pole ta huvitatud sotsiaalsetest tagajärgedest. Kritiseerin seda Alkoholiseadust just sotsiaalse dimensiooni puudumsie pärast.
2)Salaviinavõrgu hävitamine riigi repressiivaparaadiga ning salaviinakaupmeeste majanduslik ruineerimine trahvide, konfiskeerimiste jms.
3)Alkohoolsete jookide hinna allalaskmisega eriti õlle osas. Õlu on jook, mida juues pissihädqa enne kätte jõuab kui märatsemisetuju. Kui juua joogipiiritust klaas või klaas õlu - on vahe tulemuses.
4)Alkohoolse elulaadi propageerimise lõpetamine, alkoholireklaami lõpetamine. Sest nagu siga pori, leiab joodik ka ilma reklaamita oma peatäieks vajaliku vedeliku.
5)Bioloogilises alkoholisõltuvuses olevate isikute vabatahtlik registreerumine alkoholisõltlaste mittetulndusühingu liikmeks ning selle ühing kaudu kõigile alkoholisõltlastele iga päev tasuta klaasi viina hommikul laialijagamine (analoogia heroiinisõltlastele igapäevase narkootikumi metadoon tasuta laialijagamisel - viimast propageerib Eestis näiteks dr.Nelli Kalikova: tunnista end narkomaaniks ja palun - narkootikum metadoon on Sinu).
6)Kogu vastukaal alkoholitarbimisele peab olema süsteemne ja hõlmama pidevalt kogu Eesti territooriumi. Seda peaks tagama alkoholi müümisest saadud sissetulek: riik peaks ju tuluga seotud pori ise koristama!
Tänini on alkohol massilisem keemiline mõnuaine kui narkootikum. Kuid lähemad aastakümned toovad uue põlvkonna, umbes 40 000 - 50 000 inimest, kes eelistavad tõepoolest narkootikume. Toimub huvitav võistlus kahe kultuuri: Õhtumaa päritoluga alkoholikultuuri ning Hommikumaa päritoluga uimastikultuuri vahel. Prognoosima hetkel ei hakka.
Ignar Fjuk
1) Rõhutan nüüd ja edaspidi: Seadusega kehtestatavad rangemad reeglid on ainult üks osa abinõudest küsimuses esitatud eesmärgi saavutamiseks. Ei ole ju saladus, et alkoholiuim on 80 protsendil juhtumitest selleks sillaks, mis viib noore inimese esimese kokkupuuteni mõnuainete, suguhaiguste ja kuritegevusega.
2) Ei, kui riik käitub riigina ja politsei teeb oma tööd.
klaabu, 14:21 24.10.2001
Sooviksin mõlema härra käest teada, millised on nende alkoholi tarvitamise harjumused.
Kogused, eelistused jne.
Ignar Fjuk
Kanget alkoholi ostsin paaril korral rublaaja lõpus, no nii investeeringu mõttes. Siiani on need viinad ja “kured” joomata. Sobilikus kohas ja põhjusel eelistan head punast veini. Mäletan, et KUKU-klubi aastatel vedasin enam kui kahekümnel korral oma sõpru seljas koju. Selleks tööks usaldasid mind sõprade abikaasad.
Anti Liiv
1)Ma ei ole kunagi olnud karskusklubi liige ega marukarsklane.
2)Arvan, et iga inimene peab tundma oma mõõtu: palju kere ja pea kannatab.
3)Viimasel 20-l aastal ei mäleta, et oleksin üle 1%o veresse alkoholi tõmmanud.
4)Alkoholi ma ei kulista sisse, et saavutada joovet. Arvan, et alkoholi võib tarvitada väga mõõdukalt, sümboolsetes lkogustes, kus oluliseks mitte soov oksendamiseni end täis ahmida, vaid huvitavas seltskonnas viibides, huvitavas interjööris viibides kaunitest (või ajaloolsielt huvitavast!) jooginõudest pikkamööda pruukida konjakit, viskit. Või õlu.
Ma ei eita veinitarbijaid (kui oleme vaesed, võtame õlu, kui oleme rikkad - tarbime veini ütlevad ühe Õhtumaa piirkonna elanikud oma keeles), kuid mulle isiklikult ei meeldi punane vein. Ka ei meeldi mulle valge viina mekk. Kuigi mul on tänini olemas oma esivanemate XVIII sajandist pärinev vasest viinakortel: nad olid sel sajandil mõnikümmend aastat Vatla mõisas Läänemaal kõrtsmikud.
Andsin põhjalikult piisava ülevaate.
ehh, 14:25 24.10.2001
Isand Fjuk, kuidas vastate -- ma nimetan teie parandusettepanekuid võltsmoraali kehtestamise katseks.
Millist kasu sünnib hulgast sätetest vanusepiirangu kehtestamise kohta, kui iga poisike saab vajaduse korral pudeli või purgi kätte?
Kas riigi asi on aina uusi seadusi teha või tagada olemasolevate seaduste täitmine?
Ignar Fjuk
Teie küsimuses on Teie poolne hinnang kõigile alasti: joomine on hea ja isegi vajalik! Mittejoomine võlts ja väär. Ootan aega, kus Eestis saab domineerivaks eestlaste eneseuhkus, mis ei tugineks enesesmõistetavale joomistavale, vaid elutervele ja alkoholivabale koostööle.Nii ühte kui teist.
Petteri, 14:56 24.10.2001
Kas Te oskate võrrelda Soome Vabariiki Eesti Vabariigiga seadusekuulekuse, politsei ja muude järelvalveorganite tõhususe, tegevuse, varustatuse kandi pealt? Kuidas Te hindate Soomet ja sealset alhoholipoliitikat ja seaduseid?
Ja siis palun selgitage mulle miks ma ei näe Helsingi kesklinnas reede õhtul mitte ühtegi kainet > 14 aastast inimest. Miks on laupäeva hommikul see linn sõna otseses mõttes täis kustud ja oksendatud.
Kuidas võib keegi olla nii idiootlikult naiivne, et loodab taolise seaduse Eestis, Eesti mentaliteedi ja politseiga tööle rakendada. Kas selline idiootlik naiivsus on Riigikogusse pääsemise eeldus?
Ja miks soliidsed Soome kodanikud Eestisse saabudes ning odavat ja kättesaadavat alkoholi tarbides sõna otseses mõttes lolliks lähevad? Analoogiad tõmmates - kas Te ei karda, et tänu sellisele seaduse piiravale ja inimese loomulikke piire nüristavale mõjule kajastuvad eestlaste külaskäigud välismaale edaspidi kui tuli, jõi maani täis, laaberdas, oksendas, viidi tagasi.....
Anti Liiv
Austan Soome muret alkoholipoliitikaga. Tunnen seda poliitikat üsna põhjalikult. Arvan, et eestlased välismaale laaberdama ei pääse, kuna sedasi täislakkujatel ei jätku tõusvate lennukipiletite hindade juures ostmiseks enam raha. Soome pole neil mõtet sõita, kodus odavam. Venemaale sõit on ühesuunaline- tagasisõiduks avastab: rahakott peale tänavale magamajäämist kadunud. Kuid vast Lätiga tulevad probleemid - sealt vantsib viimati jala tagasi üle piiri.
Ignar Fjuk
Ei mina, ega minu meelest ka mitte keegi teine ei ole esitanud seaduseelnõusse Soome Vabariigis kehtivate seadustega analoogseid piiranguid (nt. viin kui riigi monopol). Mina olen valinud teise tee.
Mees, 15:17 24.10.2001
Tundub, et tegu on järjekordse prooviga kusagilt trahviraha kokku kraapida. Või on tegemist lihtsalt järjekordse rumalusega nagu kellakeeramisest loobumine oli. Miks raisatakse selliste asjade peale aega? Selge on see, et kui praegu vaatamata küllaltki karmidele karistustele narkootikumide tarbimise/omamise/müümise eest ei mõju see asjaosalistele üldse, siis ei hakka seadus ka suhteliselt süütule alkoholitarbimisele piire panema. Praegu aga tundub, nagu tahetaks tõsta seda piiri, millal sind peetakse ajudeta olevuseks ja keda nimetatakse alaealiseks.
Ignar Fjuk
Kellakeeramisest loobumine oli tõesti rumalus. See ei tähenda, et me ei peaks tegema pingutusi nn. kellaasjanduse õigekssättimisele. Kuid mida mõtleb küsija “suhteliselt süütu alkoholitarbimise” all?
Vaadake viimaste nädalate uudiste pealkirju:
“Veerand lastest oli koolipeol purjus”
“Viljandi politsei tabas diskol rekordarvu purjus alaealisi”
“Lapsed kaanivad karistamatult õlut”
“Eesti on maailmas alkoholisurmade esireas”
Iga kolmanda mehe surmajuhtumi Venemaal, Ukrainas, Ungaris, Lätis, Leedus ja Eestis põhjustab alkohol. Võrdluseks: sama arv Euroopa Liidu liikmesriikides – mitte kolmas, vaid kaheksas.
Anti Liiv
Kahtlused on õigustatud. Aga mida ette võtta? Pärnumaa tragöödia oli näide ühest võimalikust arengusuunast.
rkey, 15:40 24.10.2001
seltsimehed Fjuk ja Liiv, mille toote põhjenduseks alkoholi müügi ja tarbimise keelu kohta spordivõistlustel? Kas ise üldse olete mõnel spordivõistlusel käinud? Kui olete, siis kas olete seal sageli joobes kodanikke silmanud?
Ignar Fjuk
Selline ettepanek oli seaduse algtekstis. Loodan, et vabanesin sellega aunimetusest “seltsimees”.
Anti Liiv
Ilmselt ajalooline põhjendus ajast, kui sportlased olid amatöörid. Nüüd on nad palgalised gladiaatorid ja arvan, et joobunud vaatrjate pussitamine, tulistamine ja ohjeldamatu lakkumine tribüünidel tõepooolest lisab pileti eest närvikõdi. Seetõttu toetan Teie arvamust, et võiks katsetada Eestis üldse ilma turvameesteta: võib tulla veel põnevam mõnede laipadega möll kui palgasportlaste etendusel võistlusmurul. Kas peate seda soovi silmas? Muide, mina käisin jalgpallivõistlust viimati vaatamas 6-aastaselt ja peale sedxa vahetan alati TV kanalit, kui jalgpallivõistlust näen. Aga tean, et joobnud jalgpalliaustajad on kogu Lääne-Euroopas tõsine politseiprobleem. Kahtlen, et see just tõmbabki vaatajaid juurde. Kummaline erootilisehõnguline vägivallaootus publiku hulgas?
Marre, 17:49 24.10.2001
Lugesin, kod. Fjukk, Teie 24. septembri artiklit Postimehes "Uus orientiir - 21", kus esitate oma alkoholipoliitika põhiseisukohad. Peab ütlema, et sellega võib ainult nõustuda. Minu küsimus on: miks me ei ole karmistanud Eesti alkoholipoliitikat varem?
Ignar Fjuk
Varjumine liberalismi maski taha on olnud paljude meelest lihtsam, kui tõsiasjadele näkkuvaatamine. Eestit puudutav nukker alkoholistatistika ka näitab järsku pööret halvemuse poole 90-ndate teisel poolel.
Metroo alt, 19:15 24.10.2001
Hr. Fjuk, kuivõrd suure efekti annab Teie meelest alla 21 aastatele alkoholikeelu kehtestamine esimese kokkupuute vältimises aidsi, suguhaiguste ja narkootikumidega. Või ei anna üldse?
Ignar Fjuk
Arvan, et mida aeg edasi, seda enam toetust leiab alla 21-aastastele alkoholikeelu kehtestamine. Oponendid väidavad: varastamine on ju keelatud, aga varastatakse. Vastaksin: kui varastamine oleks lubatud, varastataks veelgi enam.
To Fjuk und Liiv, 19:51 24.10.2001
-Miks on vaja tekitada tohutu arv EV seaduste rikkujaid kohe "kaelakandmise" alguses?
-Kuidas mõjub selliselt tekitatud "süütunne" noorte üldisele seaduskuulekusele?
-Miks püütakse luua 18-21 aastaseid täieõiguslikke EV kodanikke diskrimineeriv seadus?
Olen (53) kahe lapse (17),(20)isa, kes usub, et keelamisega ei saa siin ilmas midagi korda seada.
Ignar Fjuk
Ameerika Ühendriikides on alkohoolsete jookide (sh.õlu) tarbimine lubatud alates 21 eluaastast. Selline piirang ei diskrimineeri 18-21 aastaseid Ameerika kodanikke, vaid aitab neil kõigile kiusatustele vaatamata jõuda ka vanemasse ikka. Alkoholiga seotud surmajuhtumid on Eestis Ameerika Ühendriikidest üle viie korra sagedasemad.
Anti Liiv
Nõus, et keelamisega ei saa midagi. Kuid usun, et peale õiguste tuleks laste kasvatuses pidevalt rõhutada ka KOHUSTUSI ning kasvatada VASTUTUSTUNNET ning tõsta taas au sisse XVII sajandist tuntud mõiste: enesekasvatus.
Praegu on nii noorte alkoholitarbijate kui uimastitarbijate hulgas vedelaid vendi, kes venivad nagu silgu niisk ega ole võimelised lõuga ühtki korda kangi taha sikutama. Isegi ust enda järel ei viitsi nad sulgeda: mamma tegi kõik ära kodus - las laps puhkab. Polevat keegi kunagi vajalikuks pidanud ja nüüd uhkeldavad aastaid hiljem oma õigusega juua metanoolist pimedaks kui poolelijäänud põhikooli haridusega ei saa 25 000 EEK kuupalgaga ülemusekohta. Süütundest varem tuleb kasvatada mõistmist: kuhu too noor arvab end tulevikus ühiskonnaredelil pürgivat. Ja et sinna jõudmiseks tuleb ilmselt kõvasti pingutada. Nüüd tuleks uuesti lugeda selle vastuse algust.
Mina ei arva vajalikuks olevat 21 aasta piiri. Arvan, et kõik piirid tuleb viia kokku. Kasvõi 16 aastat, AGA KOKKU. Et ... kolks! kukub kell ja poiss või tüdruk paneb ja saab täie rauaga.
Praegu vististi keemiliste toidulisandite tõttu toimub kiire aktseleratsioon, kus bioloogiliselt küpsevad noored inimesed seksuaalselt kasutamiskõlblikeks umbes 12-13-eluaasta vahel. Kui ei usu, siis lugege raamatykogus kunagise "Säde" järglast "Meie Meelt" ja "X-press", mõlemad kahjuks nüüd hingusel. Tõepoolest on neid 180 cm pikki kolgesid raske lugeda lasteks, kui ikka valavad tänaval jalutajale tagant õllepudeliga pähe (juhtum tõsielust!) . Kuidas mõjub sellisele kolgele "süütunne", kui ta topitakse politseautosse? Õigustuseks on mammal USA filmilõik: "lapsel oli pingeid, selle maandamiseks valas pudeliga tollele dzhentelmenile kuklasse" . Kas dzhentelmenil on nüüd omakorda ameerikalik enesekaitse õigus ja võiks enne porri maandumist tulistada enesekaitseks revolvrist? Kui oskate pakkuda hetkeolukorra lahendamiseks paremaid nippe - olen rõõmus lugema. Lisan, et Eesti kuritegevuse analüüsi (Martti Lehti Homicide Trends in Estonia 1971-1996) lugedes tikub pähe siristav mõte: kõige turvalisem on Eestis neis paikades kus veel mingeid jälgi patriarhaalsest talupoja ühiskonnast. Ja vastupidi. Meie ühiskond moderniseerub ning sellega kaasneb paratamatu probleem: kui palju järglasi kasvab sellisteks, et nad on võimelised üldse omaendi järglasi (s.t.lapselapsi!) materiaalselt ülal pidama. Eestis laguneb hetkel isegi perekond kui vanamoodne institutsioon. Võib-olla Pärnumaa tragöödia on Eesti ühiskonna arengu vältimatu verstapost ja ees ootab massiline heroiinimürgistus näiteks Ida-Virumaal?
Et nn. vabakasvatus ning vägivallafilmid pole just kõige õilsamad pedagoogid, selles veendub ilmselt Euroopa ühiskond sel sajandil. Alkoholiseaduse vastuvõtmise käigus oleks minu arvates aeg selle kõigi üle mõtiskleda, kuivõrd massiline alkoholitarbimine on laguneva-roiskuva ühiskonna indikaator. Väljasureva ühiskonna lehk. Aga võib-olla on see Õhtumaa loomulik arengujärk? Lihtsalt Eesti sattus kiiremini turbulentsi. Vaid mõni asjand kestnud rahvusriigid hakkavad välja surema uueks infoühiskonnaks üleilmses külas. Selles aktiivsed kodanikud arvutite küljes ning tänavail märatsevad paariad, kel sellele juurdepääs puudub. Viimased nõuavad alkoholi, uimasteid ja vaatemänge-spordietendusi spordigladiaatoritelt staadionitel. Muide, see kõik on korra juba olnud. Kas ihkame tõesti seda, et nii kirglikult kaitseme eestlaste laialt levinud alkoholilembust?
Tuule, 08:49 25.10.2001
Herr Fjuk, kas ei peaks Teie ettepanekut keelustada alkohol alla 21 aastastele laiendama ja keelama ka neil autojuhtimise õigus?
Ignar Fjuk (To Tuule ), 15:52 25.10.2001
Otse vastupidi. Noorte seas omaks võetud karskushoiakud vähendavad nende riski hukkuda purjuspäi autoõnnetustes ja seetõttu võiks pigem kaaluda võimalust lubada ka 17-aasatseid rooli taha.
Nyridik, 08:54 25.10.2001
Kas Riigikogu on tellinud enne alkoholiseaduse vastuvõtmist mõne uuringu, mis prognoosiks seda, kuidas uus seadus mõjutab
1. Alkoholi läbimüüki
2. Maksude laekumist
3. Narkootikumide levikut
Kui ei ole, ehk prognoosite ise.
Kuidas mõjub uus seadus noorte poliitilistele hinnangutele? Ehk prognoosite, kelle poolt hääletavad 18 - 21 aastased tulevikus. Kas on plaanis sellega seoses kiiresti muuta ka valimistsensust?
Anti Liiv
Kahjuks ei ole Riigikogu sellist võimalikku prognoosi seaduse mõjust tellinud. See on üldine viga, et Riigikogusse saabuvad seqaduseelnõud ilma, et neile oleks lisatud eelnevaid uuringuid võimalike/eeldatavate seaduse mõjudest tulenevatre ilmingute kohta. Näiteks oleks sellist kompleksset uuringut hädasti vaja, et mõista Ida-Virumaa probleeme, et mõista Pärnumaa metanoolitragöödiat. Puuduvad prognoosid tervishoidu käsitavate seaduste kohta. Põhihäda on see, et ametnike ARVAMUSED asendavad teaduslikult tõestatavaid TEADMISI.
Sioinkohal eitan arvamuse Alkoholiseaduse võimaliku toime kohta 3 aastat hiljem eeldades, et ta võetakse vastu alögsel kujul:
1. Alkoholiaktsiisiga maksustatud alkoholi läbimüük kasvab ca 10....15%. Kuivõrd sala-alkoholi tarbimise kogumaht ei alane, kasvab Eesti elanike keskmine alkoholitarbimine aastas ühe inimese kohta seniselt ca 15 liitrilt absoluutselt alkoholilt ca 17 liitrile absoluutsele alkoholile (1982.a. oli see 11,2 l, 1987.a. oli see 6,0 liitrit). Tarbitud alkoholikoguse tulemusel püsib alkoholimürgistuste laipadearv 230-250 laiba vahel aastas, autoõnnetusel hukkunute arv 230-250 laipa jms. Massiliste metanoolimürgistuste oht püsib. Alkoholist tingitud tervisehäirete ravikulud kasvavad ca 30%.
2. Maksude laekumise numbriline arv arv kasvab.
3. Narkootikumide levik jätkub, kuna seda määravad pigem sotsiaalsed-kultuurilised momendid kui alkoholitarbimine. Jätkub ka HIV juurdekasv arvatavas tempos ca 500 uut jooksva aasta kestel avastatud värsket juhtu. Aastatel 2002-2005 sureb AIDSi Eestis vaid 5...10 inimest, edasi tõuseb see 10-20 inimeseni aastas.
4. Narkootikumide üledoseerimise tulemusel surnute arv (kui neid hakatakse korralikult registreerima) kasvab ca 50 laibani aastas aastaks 2005. Ajavahemikul 2005...2010 hakkab neisse surema 50-100 inimest aastas. Üledoseerimisel surijad on valdavalt 10-25-aastsed noorukid.
Ignar Fjuk
Prognoosid on järgmised:Alkoholi läbimüük veidi väheneb. Maksude laekumine jääb samaks. Narkootikumide levik kahaneb.Prognoosida seda, kuidas hääletavad 18-21 aastased, ei söandaks. Kuid arvan teadvat kuidas nad hääletavad tulevikus: nad toetavad seda.
AllanL (AllanL1@mega.ee), 08:58 25.10.2001
Küsimused mõlemale järgmiste uute piirangute - alkoholi müügi ja tarbimise keelustamine alla 21-aastastele, alkoholimüügi keeld spordivõistlustel, alkoholi tarbimise keeld tänavatel; öise õllemüügi piirang; kange alkoholi müügi keeld tankaltes - kohta:
1. Palun esitada iga uue piirangu puhul selle võimalik eesmärk, samuti probleem, mida antud piirangu kehtestamine peaks lahendama ning põhjendus, et just vastava piirangu kehtestamine lahendab antud probleemi parimal võimalikul viisil.
2. Palun hinnake iga uue piirangu puhul selle eeldatavat mõju salaalkoholiturule.
Ignar Fjuk
Salaalkoholi levikule võivad anda jõudu üksnes alkoholi ajalised müügipiirangud ning tõenäoliselt ka alkoholi müügikeeld tanklates. Teistel piirangutel ei ole mõju salaalkoholiturule vaid meie genofondile, elulaadile, tervisele ja rahvuse tulevikule. Positiivne mõju.
Hr. Fjuk., 09:58 25.10.2001
Ehk suudate Teie seda,mida pole kahjuks pikkade riigikogus oldud aastate jooksul suutnud arstid-psühhiaatrid Haug ja Liiv.Nurinat on alati,ükskõik mida ka ei rakendataks .Arvan,et tuleks piirata alkoholi müüki nii vanuselises mõttes kui ka kellaajalise kättesaadavuse võimaldamise piiramises.Mul on palju lapsi endal,enamik juba kõrgkooli läbinud,kõik nad kinnitavad suuremal või vähemal määral,et kui alkoholi kättesaadavus ei oleks nii lihtne ja kui kasvõi riigikogu liikmedki ning muidu seltskonnas eeskuju andvad tegelased kõikjal pitsiga vestlusi-pühtsemisi vähem reklaamuksid,oleks seegi midagi.Olen nendelt,st. lastelt ja nende sõpradelt tabanud vihjeid,et meie väikses ühiskonnas on tegijad arad alkoholiga liialdamist taunima.
Ignar Fjuk
Küsimuses peituvate vastustega sajaprotsendiliselt nõus. Eeskujul on üldiselt suurem mõju, kui arvata oskame.
ametnik, 13:03 25.10.2001
Lp hr Liiv ja hr Fjuk
Hr Liivil on absoluutselt õigus, et tegemist on alkoholiäri seadusega, mille eesmärgiks on kaotada vähesed praeguses seaduses leiduvad alkoholi käitlejatele, s.h jaemüüjatele kehtestatud nõuded. Seda tehakse juhtides osavalt üldsuse tähelepanu seadusesse kirjutatud deklaratiivsetele sätetele alkoholi ostjatele kehtestavate nõuete kohta, mille täitmist ei suudeta niikuinii tagada kui sellele ei kaasne karmid nõuded müüjatele. Keegi ei ole avalikult rääkinud, et uus seadus kaotab riigilõivu alkoholiga kauplemisõiguse saamiseks. Seaduseelnõu seletuskirjas on väidetud, et alkoholi käitlemise tegevusloa eest seninini kehtiv riigilõiv kaob, kuid asemele tuleb riigilõiv kauplemisloa eest. Ütlemata on aga jäetud, et jaemüügi loa lõiv on 3000 krooni aastas ühe müügikoha kohta, tähtajatu kauplemisloa lõiv on 120 krooni, seejuures ei ole oluline kas kaubeldakse alkoholiga või mitte. Hea oleks lugeda, palju riik kaotab aastas seoses alkoholi käitlemise riigilõivude kaotamisega. Teadmiseks olgu ka see, et toiduainete impordi tegevusloa eest tuleb tasuda 25 tuh krooni riigilõivu, alkoholi sissevedu muutuks aga täiesti lõivuvabaks. Kus on loogika? Kui see ei ole alkoholi käitlejate huvides, siis kelle huvides see on? Siit küsimus: kas peate õigeks alkoholi käitlemise, s.o tootmise, impordi hulgi-ja jaemüügi täielikku liberaliseerimist ja riigilõivude kaotamist? Seadus peaks keskenduma nõuete karmistamisele alkoholimüüjate suhtes. Muide, praegune seadus hakkas algul selles osas päris hästi toimima (näiteks alkoholi müük alaealisele tõi kaasa tegevusloast ilmajäämise politsei esildise alusel), kuni riigikohtu otsuseni, mis tunnistas praeguse seaduse § 19 lg 1 p 2 põhiseadusega vastuolus olevaks. Mida sellest arvate?
Ignar Fjuk
Kahtlemata see ei ole esimene kord, et seaduse õilsate eesmärkide varjus aetakse tegelikult tavalist äri. Vaatan kirjeldatud vaatenurga alt seaduse veelkord läbi. Siis olen nõus kommenteerima.
Armani, 13:08 25.10.2001
Kodanikud Liiv ja Fjuk minu teada ärakeelamisega just palju ei saavuta. Kuritegevus on meil ka ju ära keelatud ja karistusedki olemas, kasu ikkagi null kuna tehakse ikka. Seega minu arusaam on ,et kasvatada tuleks inimest tiba teiste arusaamade järgi. See, et keegi pole sellega hakkama saanud on juba ise asi. Küsimus kas tahate jällegi pensionääride seas populaarsust koguda, kes siiani arvavad, et noorus on hukas (muide seda öeldi juba vanas roomas), sest mõtet ma sel siiani ei näe ja arvan, et kui mu oma laps on 16 või rohkem ja tal on alkoholi vaja siis ma lähen ise poodi ja ostan ning ostan ka teistele lastele. Niisiis mõte.
Anti Liiv
Tõepoolest, alkoholitarbmise kasvu pidurdab ja tema kurbi tagajärgi vähendab alkoholi ülemäärase kasutamise suhtes eitavate hoiakute kasvatamine Eestis. Praegu on aga kahtlus, et enam ei ole midagi võimalik teha, kuivõrd alkoholi-aplus on kujunenud juba eestlasele ainuvõimalikuks käitumisvoprmiks, mistõttu alkoholisõltlane on eestlase silmis normaalne sotsiaalselt lähedane ja karsklane ohtlik hull.
Ignar Fjuk
Millest meil jääb kõige enam vajaka? See on isikliku vastutuse mõistmine. Nii poliitikutel kui ka sageli neil, kelle teenistuses poliitikud on. Tsiteerides Aune Pasti: “Vastutus tähendab, et riigis toimivad seadused, mis garanteerivad ka mitteeliidile eluvaimu ja turvalisuse. Vastutus tähendab ka struktuuride loomist, mis reaalselt turvalisuse tagavad.”
Trampwanker, 13:45 25.10.2001
Hr.Fjuk
1. Miks ei praktiseerita Eestis nõuet,et igas Õlletehase tootesordimendis oleks üks õllesort kas alkoholivaba või 2,5 % mahu.
2. Ettepanek: Rahvaüritustel (va. Õllesummer) max.õlle alkoholisisalduseks 2,5 %.
3. Õlletopsi mõõt olgu üritustel ka 0,33 ml.(ega ma kaamel ei ole)!
4. Miks on rahvaüritustel ainult ühe tootja (vahel maitsetu, gaasitu, soe) õlu müügil?
5. Ettepanek: lubada rahvaüritustel müüa ka lahtist veini.(Nii jahedalt kui soojalt[hõõgvein]).
6. Vastava õllemüügiseadmestiku olemasolul lubada INIMESTELE kaasa müüa ÕLUT oma taarasse,või müüja 7. Lubada müüa toitlustuskohtades filtreerimata õlut- nn. toorõlut. (Tänapäeval on õllejahutusseadmed toitlustajatele läbi õlletehaste kättesaadavad).
Teid juba ammu ette ära tänades!
Ignar Fjuk
Kõik on aja- ja asjakohased ettepanekud.
Traakula, 13:55 25.10.2001
Härra Ignar Fjuk, vist Gorba kehtestas ka nõude, et alkoholi müük on alla 21 aastastele keelatud. Nüüd siis teeme meie seda sama.
Ignar Fjuk
Mis on alternatiiv? Kas teha edasi sama, mida Eestis tehti 50 aastat enne seda – joodi maha iseenda, perekonna ja rahvuse väärikus? Selle eest, et Gorba tahtis kehtestada reeglistikke, mis kehtivad 50 aastat Ameerika Ühendriikides, tuleks teda pigem mõista, kui hukka mõista. Teisalt on kohatu jätkuvalt ennast tunnistada Gorba ja Gorba-maanide pantvangiks. Kui Gorba ütles nii, kas siis meie peame ilmtingimata tegema teisiti?
Eminents, 13:56 25.10.2001
Pole küll väga suur alkoholi vastane (mõistlikuse piires), kuid kui iga kodanik saab öösel kell 3 poest viina kätte, siis on see minu arust ikka väga-väga tobe. Eeskuju võiks võtta näiteks Saksamaa alkoholipoliitikast, mis on liberaalne ja samas ka range korraga. Absoluutne keelamine oleks väär (Rootsi case), kuid elementaarse kontrolli saavutamine alkoholipoliitikas oleks Eestile suur samm edasi. Ikka üks samm korraga.
Jätke rahule sellised ohutud kohad nagu avalikud üritused ja keskenduge tegelikele probleemidele!
Seega jõudu soovides!
Ignar Fjuk
Teie ettepanekud on kaalumist väärt. Jõud tänuga vastu võetud.
Anti Liiv
Põhimõtteliselt olen Teiega päri. Hetkel ei tohi minna ka teise äärmisesse, mis oligi 1985.a. nn. Juunipöörde suur viga. Kindlasti on vajalik vähendada alkoholi-aplust elanike hulgas. Vaielda tuleb aga selle üle: kuidas seda teha. Kindlasti tuleb põhitähelepanu p+öörata lastele-noorukitele ning vähem tähelepanu juba väljakujunenud alkohoolikute ümberveenmisele.
Juku-Johannes, 14:26 25.10.2001
Pole neil alla 21-aastastel vaja juua mingisugust alkoholi! Kõik tuleneb eeskujudest ja harjumustest.Minu arvares tuleks koheselt raadios-televisioonis lõpetada igasugune reklaam alkoholile. Kõik Kadrioru-Toompea vastuvõtud toimugu samuti alkoholivabalt - kellelt siis veel me peaksime eeskuju võtma!?
Ignar Fjuk
Tõepoolest, kõlbluse, moraali ja tervise küsimustes on seniste valitsuste rolliks olnud “allakäigu” juhtimine. Mina eelistan ka allakäigule resoluutset vastuhakkamist. Toon ainult ühe näite: 1999.aastal sooritas kuriteo 1824 alaealist, kellest iga viies oli purjus. Alaealistest tapjatest oli purjus 62 protsenti. Järelikult küsimus on ju alkoholitarbimise alustamisega piiri tõstmises.
heleoruj (hele.orujarv@mail.ee), 14:36 25.10.2001
Mina toetan vastuvõetavat seaduse muudatust!Sellepärast, et see on õudne, mis ümberringi toimub! Hele Orujärv
Ignar Fjuk
Millegipärast on seoses alkoholi kuripruukimisega tavaks rääkida vaid sellest, kuidas selle pahega lõpetada ja mitte kunagi sellest, kuidas sellega üldse mitte alustada. Nüüd oleks ehk viimane aeg.
Kodanik Alari, 16:19 25.10.2001
Lp.I.Fjuk.
Kas ei peaks kogu süsteem muutuma,
Alkohooli vastane töö(ÕIGE INFO)juba koolis,MEEDIAS,
REKLAAMIS (Näit.Enne ja pärast pudeli tühjendamist).
Nii kaua kui ühiskond näitab et joomine on mõnus ja midagi ainu head siis jääb seadusest üksi vajaka. On see võimalik?
Ignar Fjuk
On! Senised järeleandmised ja mugandumised on lükanud meie reaalsust ja elu tõelisele põrgule vaid lähemale. Seadusest üksi ei piisa, nõus sellega. Uus seadus väärib ühiskonnas laialdast toetust.
