Soome keeluseaduse jäänuk püsib
Keiser kaitses viinamüüki. Juba 20. sajandi algul püüdis Soome parlament neljal korral keeluseadust vastu võtta, kuid iga kord põrkas ettepanek riigipea ehk Vene keisri vastuseisule.
Pärast Soome iseseisvumist kehtestas parlament keeluseaduse, mis astus jõusse 1. juunil 1919 ning lõppes rahvahääle-tuse nõudel 5. aprillil 1932 kell 10 hommikul. Siit sündis ka soomlaste mälumängudel läbi aastate lemmikküsimuseks olnud numbririvi 5-4-3-2-1-0.
Keeluseadus tähendas seda, et üle kaheprotsendilise alkoholi valmistamine ja tarbimine oli Soomes keelatud. Kuigi seadusekirjutajate õilsaks eesmärgiks oli rahva päästmine alkoholismist, oli seadusel hoopis vastupidine efekt. See muutis soomlased endisest joobelembesemaks ning vägivald ja kuritegevus mitmekordistusid.
Näiteks aastail 1922–1926 sooritati Soomes isikuvastaseid kuritegusid kümme korda rohkem kui Rootsis ja Suurbritannias. Ja loomulikult leiti nutikaid võimalusi, kuidas vihatud seadust eirata.
Siinkohal oli suur abi ka tohututes kogustes Eestist smugeldatud salaviinast, mille Soome toimetamiseks salakaubavedajad üksteisest peenemaid ja hulljulgemaid nippe välja mõtlesid. Eestis valmistati tollal kangeimat alkoholi maailmas. Salaviinavedajatest said peaaegu rahvuskangelased ning nende võitlusest politseiga sündis surematuid legende. Keeluseaduse suurim viga oli, et see tegi tavalisest, alkoholi pruukivast rahvast kurjategijad.
Alko monopol kestab tänaseni. Seitsekümmend aastat tagasi avati pärast 13 aastat kestnud keeluseadust Soomes taas alkoholikauplused. Uus seadus andis loa alkoholimüügiks spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud riiklikule Oy Alkoholiliike Ab-le, millest tänaseks on saanud igale soomlasele tuttav Alko – ainus kauplusekett Soomes, kust kangemat kraami osta võib.
Aastapäeval avas Alko oma 286-nda kaupluse. Käesoleval aastal avatakse neid veel 15 kohas.
