ANDRES JÕESAAR: Stabiilselt ebastabiilne

Eesti Televisiooni ja Raadiot puudutav paradoks on see, et sõltumata sellest, kes on parajasti valituses või opositsioonis, ei ole poliitikud ikka rahul ETV ja ER poliitilise tasakaalustatusega. Opositsioon arvab jätkuvalt, et valitsejad saavad liiga tihti sõna ja valitsejad on jälle hoopis vastupidisel seisukohal.

Probleemiks on liigne demokraatia ja suutmatus mitte kokku leppida. Aegajalt küll üritatakse rakendada surve- või meelitusabinõusid, kuid siiani võib Eesti uhke olla, et avalik-õiguslik ringhääling on iseseisvam kui näiteks Tallinna linnalehed.

Rahastamine on ikka tume. Teisalt on ETV ja Eesti Raadio “jäärapäisus” arvatavasti ka põhjuseks, miks pole lahendust leidnud tegijatele niivõrd oluline ja enesestmõistetav probleem nagu seda on vajadus teada oma tuleviku, olemise ja arengu rahalisi võimalusi.

Kas ETV-ER on midagi tegemata jätnud?

Ei, reklaam on ETV-st välja viidud, avalik-õigusliku ringhäälingu arengukava on parlamendis heaks kiidetud. Küsimusele, kui palju ikkagi mingi saade maksab ja miks seda üldse tehakse, on tõsisel huvilisel võimalus leida detailsed vastused samast parlamendi poolt heakskiidetud arengukavast.

Jätkuv lööklause on kulude kokkuhoid. Samas unustatakse, et erinevate tegevuste tulemusena suurendab riik ise ETV-ER kulusid.

Kaks olulisimat näidet on tasude maksmine esitajatele ja fonogrammitootjatele (aastane lisakulu mitmeid miljoneid kroone) ning ETV reklaamist loobumise tagajärjel riigile tagasi makstav käibemaks (2003. aastal orienteeruvalt 7-9 miljonit krooni).

Positiivseks võib nimetada ETV personalireformi. Loodetavasti jõutakse siin kiiresti tulemuseni, mis lubaks rakendada senisest paindlikumat töösuhtepoliitikat, kuid tagaks töötajatele piisavad sotsiaalsed garantiid.

Üks peamine küsimus on seotud ER ja ETV organisatsioonide võimaliku liitmisega ning uue ringhäälingumaja ehitamisega. Uus tehnoloogia koos mõistlikuma hoone ning organisatsiooniga annab märgatava kokkuhoiu. Mitme aasta jooksul kulud tasa teenitakse, selgub tasuvusuuringust.

Investeeringute rahastamisallikad pole veel selged. Osa raha tuleb kindlasti praegu(st)e kinnistu(te) müügist, osaliselt on võimalik leida pikaajalisi finantseeringuid erasektorist. Siin oleme tagasi stabiilse finantseerimise vajaduse juures. Ükski erafirma/pank ei ole nõus osalema väga spetsiifilise tv-raadiomaja ehituse kaasfinantseerimisel ilma riikliku garantiita, et organisatsioon, kellele maja ehitatakse, ka aasta-kahe-viie-kümne pärast riigieelarvest piisavalt rahastatud saab ning suudab võetud kohustusi ka kanda.

Niisiiis on avalik-õiguslik ringhääling ja eriti just raskustes olnud ETV oma lubadused täitnud: asutusejuhid ja programmi loojad on ette valmistanud kava, kuidas pühenduda reklaamita televisioonis avalik-õigusliku teenuse täitmisele. Hädavajalik on, et ka valitsejad oma lubadustest kinni peaksid.