Putini juubel kujunes kasvava isikukultuse kulminatsiooniks
50 aasta eest 7. oktoobril 1952 sündis Vladimir Putinile poeg, kelle nimeks sai samuti Vladimir. Nüüd juba ligi kaks aastat Venemaa presidendiks olnud mees ise oma juubelit eriti ulatuslikult ei tähistanud. Küll aga kujunes poolsajandi täitumine Putini kasvava isikukultuse kulminatsiooniks riigis.
Putin eelarvest suurem probleem. Läinud kuul esitas nädalaleht Argumentõ i Faktõ küsimuse: mis on Venemaal praegu probleem number üks? Ajaleht tõdes, et selleks pole järgmise aasta eelarve, Tšetšeenia ega tollal Moskva ümber lõõmanud ja pealinna suitsuga matnud tulekahjud. Probleem number üks oli see, mida kinkida Putinile 50. sünnipäevaks. Ka ülejäänud Vene ajakirjandusest jäi mulje, et kogu poliitiline eliit tegeles viimastel nädalatel sellise kingituse leidmisega, mis Putinile muljet avaldaks.
Kerge see ei olnud, sest ühest küljest on Putinile uhkeid kingitusi juba tehtud ning paraku pole ta neist kuigivõrd vaimustuses olnud. Teisalt aga on Kremli administratsioon juba mõnda aega püüdnud vaigistada kasvavat isikukultust ega ole väidetavalt sugugi rõõmus selle üle, et ühe inimese sünnipäeval etendab kogu maa ja rahvas näitemängu teemal “Kuidas me armastame presidenti”, nagu kirjutas ajaleht Vremja MN. Kuid kasvavale Putini-kultusele kätt ette panna ka ei saa ning nii ongi Putin ainuüksi sel aastal pakkunud oma nime ja isikuga inspiratsiooni spiooniloole, ooperile, poplaulule ja kõrtsile, kui loetleda vaid mõningaid austus-avaldusi. Isegi üks uus tomatisort on nimetatud Vladimir Putiniks.
Eriti keerulises seisus oli Moldova president Vladimir Voronin, sest Putini sünnipäev langes kokku tema visiidiga Moldovasse, kus toimus SRÜ tippkohtumine. Intervjuus ajalehele Moldavskije Vedomosti kurtis Voronin, et ta ei oska valida, mida oma kõige võimsamale sõb-rale kinkida – kas see peaks olema head tegu ja nägu hobune või hoopis parim aastakäik parimat Moldova veini.
Ilmselt võinuks Voronin pigem veini kasuks otsustada, sest kummalisel moel on Putin välismaistelt tegelastelt varemgi just loomi saanud ega ole nende vastu kuigi suurt huvi ilmutanud. Näiteks on ta hobuse saanud Turkmenistanilt, Jordaania kuningas Abdullah aga kinkis Putinile lausa kolm puhast araabia tõugu hobust. Need kõik on president andnud Moskva hipodroomile, kuigi teadaolevalt meeldib Vene liidrile ratsutada ja ta tegevatki seda sageli.
Monomahhi müts ja veider loometöö. Ilmselt kõige ekstravagantsemaks juubelikingituseks Putinile võib pidada koopiat kuulsast Monomahhi müt-sist, mida vanadel aegadel kasutati tsaaride kroonimisel ja mis on ilmselt üks tuntumaid isevalitsuse sümboleid.
See kuldne, juveelidega kaetud ja sooblinahaga ääristatud müts-kroon sai nime Kiievi vürsti Vladimir Monomahhi järgi, kelle poeg asutas Moskva. Monomahhi müts sümboliseerib ka Bütsantsi keisrite võimu üleminekut Vene tsaaridele ehk teisisõnu seda, et Venemaa on niiöelda Kolmas Rooma riik. Ja nüüd siis valmistasid 60 juveliiri kuus kuud Uraali mägedes Putinile selle koopiat.
Tõelise loometööga sai aga Putini juubeli puhul hakkama endine Bakiiria asepeaminister Gabit Sabitoc, kes läkitas riigipeale meeleheaks kolm lehekülge teksti, milles kõik sõnad algavad p-tähega. Presidendi minevikust, pidudest ja tulevikust pajatav lugu on jagatud kolmeks peatükiks pealkirjadega ”Prošloje Prezidenta”, ”Prazdniki Prezidenta Putina” ja ”Perspektivõ Prezidenta” ning lõpus väidetakse, et kõikjale pannakse püsti presidendi mälestusmärgid – “Po planete postavjat pamjatniki Pervomu Prezidentu Planetõ Putinu”.
