Lukašenka tahab Brüsselilt EL-i idapiiri kaitsmise eest tasu
Lukašenka väitel pole Minsk suuteline ilma sellise abita takistama illegaalsete immigrantide liikumist üle Euroopa Liidu idapiiri, mis pärast laienemist nihkub vastu Valgevenet.
Lukašenka ähvardab, et kui Brüssel Valgevene piirikaitse toetuseks rahakotti lahti ei tee, ei saa Minsk tagada, et pärast Läti, Leedu ja Poola Euroopa Liidu liikmeks saamist, ei hakka illegaalsed immigrandid üle Valgevene läänepiiri otse Euroliitu valguma.
“Lääs tahab meilt kõike saada – kasutada meie materiaalseid ja inimressursse,” seletas Lukašenka. “Nad tahavad, et me neid valvaksime ja kaitseksime, aga Valgevenel ei ole selle jaoks raha ja Lääs ei maksa selle eest mingit kompensatsiooni, et me peame Euroopa julgeolekut kaitsma.”.
Kui palju raha Minsk Euroliidult saada tahab, ei ole täpselt teada, kuid on vähetõenäoline, et Brüssel on valmis üldse midagi maksma. Euroliidu ja Valgevene suhted on üsna pingelised ja pealegi pole viimane sõlminud Läti, Leedu ja Poolaga illegaalide tagasivõtulepinguid.
Rootsi Rahvusvaheliste Suhete Instituudi analüütik Jakub Swiecicki ütleb, et Euroopa Liit püüab teha Valgevene võimudega tegemist nii vähe kui võimalik: “Ma ei arva, et Euroopa Liit tunneb mingit kohustust kompenseerida Valgevenele ükskõik mida, mis oleks seotud piiriga. Piiri hakatakse valvama lääne poolt.”
Swiecicki möönab, et ilma Minski poolse koostööta on piiri raskem valvata, kuid siiski mitte võimatu.
Tõsi, Euroopa Liit annab Ukrainale läänepiiri kaitsmiseks abi, kuid erinevalt Kiievist ei näita Minsk lääne suunas üles vähimatki koostöötahet.
Tegelikult on Euroopa Liidu tulevane idapiir juba praegu palju paremini valvatud kui veel mõne aasta eest. Näiteks Leedu on saanud piirivalve tõhustamiseks Brüsselilt 10 miljonit eurot ning Leedu võimud on sel aastal pidanud kinni vaid sadakond Valgevenest tulnud illegaalset immigranti. 6 – 7 aastat tagasi püüti selliseid kinni keskmiselt poolteist tuhat aastas.
Leedulased peavad koostööd valgevene piirivalvuritega üsnagi efektiivseks. ÜRO põgenike ülemkomissari konsultant Valgevenes Mihhail Zaleski tõdeb samuti, et Valgevene on oma piiri kontrolli tihendanud, kuigi probleeme on veel palju.
“Venemaal on umbes kaks kuni kolm miljonit inimest, kes on tulnud Afganistanist, Iraagist, Hiinast, Sudaanist, Etioopiast, Bangladešist jne. Need inimesed ootavad ja otsivad piiris auku, läbi mille Läände pääseks,” rääkis Zaledski.
Väga paljud neist illegaalsetest immigrantidest tulevad Venemaalt Valgevenesse, mis on ikkagi Läänele lähemal.
Moskva Strateegiliste Uuringute Keskuse direktor Andrei Piontkovski nimetab Lukašenka rahanõudmise käiku huvitavaks, kuid märgib, et midagi eriti uut selles iseenesest ei ole: “See on väga huvitav uudis. See on Lukašenka demagoogiale omane. Kui Moskvaga tuli jutuks Valgevene sadadesse miljonitesse dollaritesse ulatuv gaasi- ja elektrivõlg, väitis Lukašenka, et ta kaitseb Venemaa läänepiire NATO ekspansiooni vastu ja õigupoolest on hoopis Venemaa Valgevenele võlgu.”
Kui sai selgeks, et Venemaaga Lukašenka tingimustel liitu ei tule, pakub ta ennast Euroliidu idapiiri kaitsjaks, märkis Piontkovski, kelle arvates on aga Euroopa Liit koostööst Valgevenega veel vähem huvitatud kui Venemaa.
