Pärnu uus kontserdimaja valmib viimasel hetkel
Laupäeval avatakse pidulikult Eesti moodsaima sisseseadega kontserdipaik, kolmas maja Tartu ja Tallinna kõrval.
Praegu on kõik siiski alles pooleli ja maja ümber askeldab kirju summ töömehi. Tohutu viilimine, saagimine ja paigaldamine käib rohkete vägisõnade saatel. Õhk on veel täis remonditolmu. Prillidega papi on saali põrandale laotanud valge palaka, mille peale keegi astuda ei tohi. Kunagi saab palakast ringkardin. Uhked põrandad on papitükkidega kinni kaetud, grupp usinaid naisi puhastab rõdul toole.
“Ei ole nii, et töö käib 24 tundi järjest – inimene tahab magada ka,” kinnitab Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe. “Põhimõtteliselt võiks kontserdimaja juba praegu avada, aga laupäevaks kindlasti!”
Kontserdimaja direktor Marika Pärk möönab siiski, et ehitusmeeste tegemised maja avamisega ei lõpe. Näiteks orel peab jõudma Saksamaalt, Hamburgist pärale alles täna ning selle lõpliku paigutamiseni läheb aega mitu kuud.
Esimene kontsert 95 miljonit krooni maksma läinud Pärnu kontserdimajas antakse juba esmaspäeval. Riia Toomkiriku poistekoor, ERSO ja Pärnu linnaorkester annavad seal tasuta kontserdi. Publikupuuduse üle ei saa kurta – detsembrikuusse planeeritud 14 kontserdist on juba kaheksa välja müüdud.
“Ega tänapäeval Euroopas ooperi- ja kontserdisaale ei ehitata – kõik on juba valmis,” mainib Mäe. “Meil on võimalus vältida teiste vigu ja kasutada uusi tehnoloogiaid. Näiteks praegu seisame liikuva põranda peal, see liigub üles-alla, nagu ka lava. Saalis on ka erilised kiiresti moduleeritavad toolid.”
Mäe rõhutab maja polüfunktsionaalsust – sinna peavad lisaks kontserdisaalile ära mahtma ka Pärnu muusikakool, Linnaorkester ja Linnagalerii.
“1970-80-ndagel ehitati Eestis monofunktsionaalseid maju – igale asjale oma. Nüüd on probleem, kuidas neid ülal pidada. Ka mujal maailmas eelistatakse praegu polüfunktsionaalseid ehitisi,” räägib Mäe.
Uus kontserdimaja valmib noorte arhitektide Hanno Grosschmidti, Katrin Koovi ja Kaire Nõmme projekti järgi, ehituse peatöövõtja on AS Remet. Küsin Aivar Mäelt, kuidas ta projektiga rahul on. “Seda küsimust küll ehitajalt küsida ei saaks – siis oleks vastus teada,” muigab ta. “Projekt on põnev, kuid seda on väga raske ehitada.
Konkursil oligi kaks projekti: “muna klaasmajas” ja “avatud teokarp”, mis juba algselt kandsid endas märki.
Teised olid sellised tavalised, klaaskasti-tüüpi majad. Arvan, et “teokarp” on kihvt projekt ja arhitekti tuleb lihtsalt usaldada. Mina võitlen pigem selle eest, et maja oleks hõlbus kasutada, et see oleks mugav.”
Enam kui 800 inimest mahutava ringrõduga kontserdisaali kõrval asub ka 160 istekohaga kammersaal, mis sobib väiksemateks üritusteks. Kammersaali avavad nädala pärast Mihkel Raud ja vanamuusikaandsambel Rondellus, esitatakse “Sabbatumi” muusikat. Lähiajal tuleb Pärnusse Riho Sibula ja Tõnis Mägi soolokontserte, esmakordselt jõuab Pärnusse uusaastakontsert ERSO ja Eri Klasiga. Ja terve paraad välisesinejaid: vokaalgrupp Vocal Sampling, buda mungad, samuti The Real Group ja The King Singers.
“Hooaja tahame lõpetada suure mürtsuga. Arvatavasti saabub siia Kurt Mazur koos Prantsuse rahvusorkestriga! Seda küll poleks saanud Pärnus teha, kui poleks olnud kontserdimaja,” rõõ-mustab Mäe.
Uksest välja astudes kohtame kahte muusikakooli õpetajat, kes on tulnud oma kauni vaatega tööruumidesse peegleid paigutama. Varem ülikitsastes oludes töötanud Pärnu muusikakool kolib lõplikult sisse pärast jõuluvaheaega.
Uskumatu, aga tõsi: veel varakevadel polnud seda maja, kuhu peegleid paigutada, veel olemas. Justkui üleöö sündinud kultuurikeskus paneb kindlasti Pärnu kontserdielu kihama.
