In memoriam. Ita Saks (3.12.1921 – 23.03.2003)
Lahkunu sündis piirilinnas Valgas juudi kogukonda kuulunud perekonnas. Läti keele omandas ta varases lapsepõl-ves ema surma järel pere eest hoolitsenud lätlannast majapidajannalt. Tema kooliaastad kulgesid eestikeelses Valga keskkoolis, mille ta lõpetas 1941. Viibinud sõja ajal tagalas, jätkas Ita Saks 1950–56 õpinguid Tartu ülikooli eesti filoloogia kaugõppeosakonnas.
Tõlketegevust alustas ta ajakirjanduses. Esimene Ita Saksa tõlgitud raamat, D. Zigmonti romaan “Mere väravad” ilmus 1968. aastal. Saksa tõlkijadiapasoon oli imetlustäratavalt mitmekesine. Ta on tõlkinud nii romaane (A. Bels, L. Purs, E. Livs, B. Saulitis, I. Ziedonis jt), novelle (A. CCaks, E. Sterste, J. Poruks), jutustusi (M. Zarinš, A. Dripe), luulet (A. Caks, O. Vacietis, A. Ivask jt.), lüroeepikat (A. Ivask), draamateoseid (G. Priede, A. Caks, J. Rainis), mälestusteraamatuid (Anna Īigure “Ja siiski nii lähedal”, 1999) kui ka rahvaluulet (”Õhtu eeli laulma läksin”, 1985). 1977 ilmus tema vahendusel I. Ziedonise “Minu Kuramaa”.
1998. aastal avaldas ta vene keele vahendusel juudi legendi- ja muinasjutukogumiku “Seeba kuninganna mõistatused”. Ta on tõlkinud ka saksa keelest.
Tähelepanuvääriv oli Ita Saksa osa 1960-ndate teisel poolel ajakirja Noorus kirjandustoimetajana toonaste noorte talentide avastajana ja kirjandusse suunajana. Ita Saksa hoolivuse ja targa nõu toel on kujunenud Läti väljapaistvaimaks tõlkijaks eesti keelest läti keelde Läti suursaatkonna kultuuriatašee Guntars Godinš.
Oma pikaajalise töö eest on Saks pälvinud mitmeid autasusid: 1986. aastal A. Upitsi auhind ja 1997. aastal Läti Kolme Tähe orden.
Ita Saksa kolleegid, sõbrad ja tuttavad jäävad leinama suurepärast tõlkijat, tundeerksat kultuurivahendajat, õrna ja päikselist inimest.
Eesti Kirjanike Liit
Ärasaatmine on täna kell 12
Rahumäe juudi kalmistu kabelist.
