MADIS HABAKUK: Suured muutused Eesti hariduskaardil
Estonian Business School pakkus haridusministeeriumile metoodika eraülikoolide finantsmajandusliku seisundi kontrolli tõhustamiseks. Sellega oleks eraülikooli alustamiseks ja tegutsemiseks vajalik minimaalselt 10 miljoni kroonine kapital, mida vaadeldakse põhiriskifondina. Sellele lisanduks lisariskifond, mis seotud üliõpilaste arvuga.
Ühe täiskoormusega bakalaureuseõppe üliõpilase täiendav reservfond oleks meie ettepanekul 15 000 krooni – see summa võimaldaks üliõpilasel kooli majandusraskuste puhul õpingud lõpetada. Lisatingimusena on vajalik seaduse või muu regulatiivse aktiga kirjeldada antud riskifondide investeeringupiirangud, et välistada mittelikviidsete ja kaheldavate tagatistega paigutused riskifondi rahaga. Vähemalt 25% peab olema investeeritud deposiitidesse või rahaturuinstrumentidesse. Ülejäänud 75% investeeringuid tuleb defineerida eraldi.
Erakoole ootab ees pankade saatus
Nende tingimuste juurutamisel korrastub Eesti haridusmaastik ja erakoolid tugevnevad. Pean silmas väikeste erakoolide omavahelist ühinemist. Ma ei näe erilisi põhjusi selle ettepanekuga mittenõustumiseks, sest ühegi erakooli juht ei taha muutuda nii tuntuks nagu Concordia rektor.
Tundub, et saame paralleele tõmmata mõne aasta taguse pangandusturuga, kus 1992. aastal tegutsenud 48 pangast on turule tegutsema jäänud viis. Meenutagem, et ka Eesti Pank kehtestas kohalikele pankadele range kapitali adekvaatsusnõude (10%).
Riiklikus süsteemis võivad ka väga haiged koolid kaua püsida, aga erakoolide süsteemis pole see võimalik. Haridusministeerium on alustanud meie ettepaneku edasiarendamist seaduseparanduseks, ka on kõik avalik-õiguslike ülikoolide rektorid väljendanud oma positiivset suhtumist meie algatusse. Olen kindel, et pärast ettepaneku rakendumist võivad nii erakoolid kui ka tudengid senisest tunduvalt julgemini tulevikku vaadata.
Kuidas korvata ajude äravoolu?
Tulevik toob meile aga veel keskkonnamuutusi. Kui Eesti ühineb Euroopa Liiduga, on eesti üliõpilastel õigus kohalikega võrdsetel alustel õppida kõikides liikmesriikide õppeasutustes, osades riikides ka tasuta. See tähendab, et kõik andekamad Eesti noored võivad konkureerida teiste riikide kõige andekamatega, mis omakorda on täiendavaks kanaliks ajude äravoolule. Pikkade õppimisaastate jooksul elab inimene uude ühiskonda hästi sisse ja tööle jäädes pole tal kohanemisraskusi. Kuidagi peame kaotatud andekad asendama, üks võimalus on tuua targemad pead siia meist madalama elatustasemega riikidest.
Tudengite puudus ootab ees niikuinii. Kui praegu suletakse laste vähesuse tõttu lasteaedu ja koole, siis aastail 2010-2011 on üliõpilaste arv vähenenud poole võrra. Kui ühes ülikoolis on praegu 5000 üliõpilast, siis seitsme aasta pärast 2500.
Kõigi õppeasutuste eelarve väheneb ja ma pole ühegi haridusjuhi suust veel kuulnud, kuidas selles uues olukorras peaks käituma. Rasked ajad tuleb aga üle elada ja siinkohal oleks heaks abiks eespool juba mainitud riskifond, ka avalik-õiguslikele ülikoolidele, nagu avaldas arvamust Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo.
Loodetavasti hakkab Eestis iive peagi jälle hoogsamalt kasvama, sest uus valitsus kavandab selleks mõjusaid meetmeid.
