Arstist kirjanik Oliver Sacks imetles iidse Tallinna ilu
(1)
See käsitleb kummalisi haigusjuhtumeid ja kõneleb inimestest, kes pole hullud, vaid näevad asju lihtsalt pisut teistmoodi... “Lood ebaharilikest patsientidest,” täpsustab kiri raamatu kaanel.
Oliver Sacks, kirjutate raamatus oma patsientide intiimsetest haiguslugudest. Kas see ei tähenda teile kui doktorile eetilist probleemi?
On tõesti delikaatne kirjutada patsientide intiimsetest asjadest. Ma ei teeks seda ilma patsientidega arutamata ja olemata kindel, et see ei too kaasa pahameelt. Loodan, et raamatust kumab läbi austus patsientide vastu.
Nad teavad sellest raamatust?
Jah.
Kas need inimesed selles raamatus on hullud?
Ei, üldse mitte!
##Nad on normaalsed?
Ei, üldse mitte! Neil on neuroloogilisi probleeme, mis ei ole seotud hullumeelsusega. Nad on tervemõistuslikud, kuid kaotanud mälu, võime asju ära tunda. Neil on ajus teatud probleemid, mida põhjustavad häireid mälus, nägemises ja keele kasutuses. Mõnel on ebaharilikud liigutused, mõni on intellektuaalselt alaarenenud, mõnel on tavatud anded – kuid keegi neist ei ole hull.
Seega pole nad hullud, vaid lihtsalt käituvad kummaliselt?
Nad käituvad kummaliselt, sest nende ajuga on midagi juhtunud. Kui midagi juhtuks teie ajuga, siis hakkaks ka teie nende moodi käituma – kuid see ei teeks teid hullumeelseks.
Kas te ise käitute ka mõnikord nagu nemad?
Ma olen halb inimeste äratundja. Nii et ma tunnen teatud sümpaatiat mehe vastu, kes pidas oma naist kübaraks. Sest ka mina ajan tihti segamini.
Kas on võimalik teha vahet, kas keegi on tõesti hullumeelne või ainult mängib hullu?
Hullumeelset ei ole kerge mängida usutavalt. Kui teie ajakirjanikuna tahaksite mängida hullumeelset, siis tuleks enne palju õppida, tuleks puutuda kokku hullumeelsete inimestega ja te ei suudaks sellisena ilmselt kuigi kaua püsida.
Kas neid probleeme on võimalik ravida?
Üldiselt ei ole närvisüsteemi häireid ja kahjustusi väga kerge ravida. Paljud neist inimestest peavad sellega, mis neil on, kuidagi elama. Aga mõnikord suudavad nad sellega, mis neil on, elada märkimisväärselt edukalt. Näiteks mees, kes ajas oma naise segi kübaraga, ei tundnud asju ära visuaalselt, kuid oli ikkagi suurepärane muusik. Ta isegi õpetas muusikat. Ta ei tundnud ära inimeste nägusid, kuid tundis ära nende hääle.
Külastasite Lääne-Tallinna keskhaiglat. Kas nägi-te sealgi selliseid inimesi.
Tegin haiglasse ainult lühikese külaskäigu. Kõik need probleemid, mis esinevad siin raamatus, on ka Eestis ja üle kogu maailma. Need on rahvusvahelised probleemid.
Tallinnas on head arstid, neuroloogid ja psühholoogid, kes annavad head ravi. Kuid mind üllatas, et terapeudid ja õed saavad oma töö eest väga väikest tasu.
Jutu vahele rüüpab Oliver Sacks teed. Sacksi isa on sündinud Leedus ning arstist kirjanik meenutab nüüd helgeid mälestusi teejoomisest slaavi moodi – teed klaasi sees, sidruniviilu tee sees ja suhkrutükki keele all.
Kas inimesed on teie raamatus rohkem traagilised või naljakad?
Traagilised, kui soovite. Arvan, et sageli kangelaslikud. Kuid neil on hea huumorimeel. Mehel, kes pidas oma naist kübaraks, oli kindlasti väga hea naljasoon. Kuid nende lugude eesmärk pole panna inimesi naerma, vaid kutsuma üles mõistma, tundma sümpaatiat ja samastuma.
Miks te kirjutate raamatuid? Eestis kasutavad kirjutavad arstid varjunimesid.
Tõesti? Mina kasutan varjunime patsientide puhul. Muudan sündmuskohti ja asjaolusid, et neid ära ei tuntaks. Miks kasutada varjunime enda tarvis? Ma tahan jagada teistega oma kogemusi ja järeldusi. Nii kolleegide kui teiste inimestega.
Tegite täna jalutuskäigu Tallinnas. Mida nägite?
Mida ma nägin? Nägin iidset linnasüdant, mis on kaugest ajast tänaseni säilinud. Olen inglane, kuid elan Ameerikas, ja seal pole midagi, mis oleks vanem kui 50 või 100 aastat. Ja mulle öeldi, et see siin on 500 aastat vana. Nii et esiteks köitis mind väga vanalinna ajalooline huvitavus ja ilu. Ja teiseks on põnev näha, kuidas eestlased, kes olid Vene võimu all, on nüüd vabanenud.
Kas te raamatupoode ka külastasite?
Ma ei ole raamatupoodidesse veel jõudnud. Aga mulle tundub, et kui nii väikeses riigis nagu Eesti avaldatakse raamatuid, siis peab see olema väga paljulugev rahvas ja hea kirjandus.
Oliver Sacksi külaskäik Tallinnas sattus päevale, mil tallinlased avaldasid Draamateatri ees meelt Rahva Raamatut ahistava advokaadi vastu. Sacks on toimuvaga kursis ning avaldab valju nördimust.
Mul on väga kurb seda kuulda. Võib-olla liitun minagi meeleavaldajatega teatri ees, et pood saaks tegevust jätkata.
