Vennad Urbid teevad kauaoodatud Eesti-tuuri
Toomas Urb, tulite otse lennukilt ja olete Eestis pärast kaheaastast vaheaega.
Jah, elan Los Angeleses, mis on maailma üks teovõimelisemaid paiku ning mängin reklaamides ja veidi ka teleprojektides. Kui kunagi pidasin reklaamides mängimist alandavaks, vastikuks ja labaseks, siis nüüd suhtun tunduvalt kompleksivabamalt. Võ-tan seda enda kui näitleja taas-ülessoojendamisena ja mulle meeldib.
Filmides sain alati ühesuguseid rolle: vene rets, vene bandiit, jugoslaavia terrorist, massimõrvar – agentuur mind praktiliselt muude rollide konkurssidele ei saatnudki. Reklaamimaailmas on võimalusi rohkem, minu tüüproll on lihtsalt eurooplane. Loodetavasti saan kunagi ka filmides normaalset eurooplast mängida, vene närakatest on veidi kõrini.
Et hakkama saada, peab kogu aeg töötama, samas ega tööd liiga palju ole.
Los Angeleses elab ka Tarmo 27-aastane poeg Johann, keda välise sarnasuse tõttu tihti hoopis minu pojaks peetakse – ka tema töötab modelli ja näitlejana.
Tarmo Urb, teie elate küll Eestis, aga olete laiema avalikkuse eest suhteliselt varjus.
Olen hetkel tõesti rohkem Eestis. Arendan taod. Suviti korraldan traditsioonilisi indiaanlaste laagreid, et aidata eestlastel värskendada oma geneetilist mälu, mida euroopastumine ja amerikaniseerumine hävitab. Indiaanlased hoiavad meil kui pärismaalastel muide pidevalt silma peal.
USA näide veenab ju, et valgel inimesel polnud õigus, aga Eestis püütakse ikka sealseid vigu korrata. Paljud ei hooli sellest, mis põhiline – inimene, maa, loodus, tegelik kultuur. Asemele tuleb odav plastik. Samas – Eestis on veel üllatavalt palju vaimselt ja hingeliselt terveid inimesi. Ja termin valge inimene ei tähenda muide nahavärvi, vaid ellusuhtumist. Ka see, kuidas näiteks eestlane indiaanlasega ühele lainele saab, sõltub sellest, kas ta on normaalne inimene või keep smiling.
Miks otsustasite just nüüd Eestis üle pika aja väikese kontserttuuri teha?
Tarmo: Kus iganes ma ei liiguks, küsib peaaegu iga päev keegi, et millal tuleb vendade Urbide kontsert. Mul hakkas lihtsalt piinlik pidevalt öelda, et ma ei tea.
Toomas: Jõulud on Hollywoodis kõige suurem puhkuste aeg. Pidime sõitma Mehhikosse oma indiaani õdede-vendade juurde, aga plaanid muutusid. Puhtalt jõuluime läbi sain ka lennupiletid ja maandusin lumme uppunud Tallinnas.
Kas plaanis on jõulukontserdid?
Tarmo: Selles mõttes küll mitte, et jõululaule me ei esita. Laulame, nagu ikka, oma laule. Kahekesi publiku ees, puhas live. Kava kokkupaneku juures on muide alati probleem, et kui sisse panna kõigi inimeste lemmiklaulud, mida nad on palunud, peaksime esitama ühel kontserdil 100 laulu. Kontsert mahutab aga umbes 20. Ole siis mees ja tee valik. Ilmselt varieerime kava erinevatel kontsertidel pisut.
Toomas: Peame kindlasti ka proove tegema, mõne laulu sõ-nad tulevad eksimatult, aga teised vajavad värskendamist.
Tarmo: Ükskord Estonia kontserdisaali laval unustasime mõ-lemad korraga, kuidas sõnad edasi lähevad. Saalist inimesed laulsid ette.
Kontsertide juures on tore veel see, et kuigi reklaamikampaania pole käivitunud, ostetakse juba pileteid. Ajasin just paar päeva tagasi kohvikus telefoni teel Pärnu kontserdi asju, kui ettekandja, kes pealt kuulis, küsis kohe, et kus ja millal ning läks emale helistama, et see piletid kinni paneks.
Millal teilt plaati võib oodata?
Tarmo: Planeedid liiguvad praegu nii, et paljud suured plaanid lähevad pahupidi. Materjali on tegelikult lausa paari-kolme plaadi jagu. Tuleks lihtsalt stuudiosse sukelduda. Plaan on seda teha kevadel.
Astroloogid on öelnud, et kommertsedu pole meie jaoks, ei tasu üritadagi. Me ei kuulu sellesse maailma. Meid rõõmustab hoopis see, kui indiaani tohtrid mängivad meie plaate oma patsientide rahustamiseks, sest meie lauludel olevat harmoniseeriv jõud. Ega ka kontserdid ole meile rikastumiseks. Teeme neid selleks, et oleks publikuga vastastikku maru. Et meil kõigil oleks ilus kõrgendatud seisund.
Urbide kontserdid
Tartus, Tallinnas, Viljandis ja Pärnus
26.–29. detsembrini
