MADIS HABAKUK: Euroliit üllatab koole
Samas on teada, et tööjõu vabaks liikumiseks kehtivad teatud õppekavadele (nt meditsiin) üldised nõuded. Ka on tunnistatud, et üldhariduse tasandil lisanduvad kodanikuõpetusse Euroopa Liidu kodanike õigusi ja kohustusi käsitlevad teemad.
Sellega peakski ministeeriumi andmeil regulatsioonide määr piirduma. Näib siiski naiivne arvata, et isegi huntide arvu ja banaanikõverust reguleeriv institutsioon jätab nii tähtsa valdkonna nagu haridus kontrollivabaks.
Varjatud suunamine
Kahtlus ajendas asja lähemalt uurima – küsisin kolleegidelt Iiri ja Portugali ärikoolides, milliseid muutusi liitumine kaasa tõi. Iirimaa kogemuse kohaselt saadi liitumisjärgselt enam teadustöö grante, mis on loomulikult positiivne tulem. Samas väitsid nii iirlased kui ka portugallased, et ühtlasi kaasnes õppekavade muutmine ja seda ka üksikute ainete sisu tasemel. Niisiis toimib suunamine kõigest hoolimata, küll mitte seaduste abil, ent varjatult siiski.
Millistest suunistest jutt on? Veidi fantaseerides võib pärast liitumist osutuda reaalseks, et praegu kasutatavad õpikud kuulutatakse sobimatuks, sest need ei käsitle EL-i temaatikat. Samuti võib suuremahuline ümberõpe oodata ees pedagooge. Ning mis saab raamatukogufondidest?
Küsige partneritelt
Haridusjuhid ning koolid teeksid targasti, kui uuriksid oma Euroopa partneritelt, mis meid ees ootab. Kindlasti on riikide kogemused erinevad ning ühest vastust raske saada. Juba ette võimalike muudatustega arvestamine võib aga ära hoida hulgaliselt tulutut tööd. Näiteks ei maksaks haridusasutustel kiirustada õppekavade muutmisega. Estonian Business School kinnitas äsja mitme õppekava muudatused, ent võib eeldada, et enne septembrit tuleb sisse viia järjekordsed parandused.
Madis Habakuk, Estonian Business Schooli rektor
