JAAK LEIMANN: Miniriigi valikud
Lisaksin veel ühe võrdluse. Eesti majanduse kogutoodang on ligi kaks korda väiksem kui Soome edelaosas asuva Turu piirkonna majandus. Selle keskus on Turu linn 175 000 elanikuga. Ehk üks Soome linn tagamaaga on majanduse mõttes suurem kui kogu Eesti.
Ressursside vähesusest tulenevalt peame nii täna kui ka tulevikus tegema valulisi teaduspoliitilisi valikuid. Akadeemiline vabadus võimaldab uurida teadlasel mida tahes, aga miniriik ei suuda kaugeltki kõiki silmapaistnuid toetada.
IT ja biomeditsiin pole võluvitsad
Olen kaugel, et alahinnata teadlase või teadussuuna tuntust, mis avaldub korralikes publikatsioonides, tsiteeritavuses jms. See on ja jääb oluliseks, kuid kindlasti mitte ainsaks. Miniriigi nappi teadusraha jagades tuleb esiteks eelistada neid Eestile olulisi teadussuundi ja teemasid, mida teised ei harrasta, uurimistöid, mida keegi meie eest ära ei tee. Endastmõistetavalt kuuluvad sellesse valdkonda eeskätt (rahvusliku) humanitaarteaduse alased uurimistööd.
Teiseks peame harrastama ja toetama teadussuundi, mis on otseselt seotud Eestile nüüd ja tulevikus oluliste õppekavadega. Need suunad peaksid saama stabiilse osa olemasolevatest ja tulevastest vahenditest.
Kolmas osa peaks kuuluma teadusharudele ja uurimissuundadele, kus me oleme juba saavutanud tipptulemusi. Seejuures tuleks kõrvuti publikatsioonidega arvestada ka teadussuuna või teema ekspordivõimet, s.t kui palju on suudetud ja suudetakse kaasata välisvahendeid. Kui kahte esimest osa alahindame, pole ka kolmandal mõtet.
Kerkib küsimus, et kas sel viisil tegutsedes ei lähe me vastuollu seni kehtiva strateegiaga, kus rõhuasetus on infotehnoloogiatel, biomeditsiinil ja materjalitehnoloogiatel? Kahjuks ei suuda miniriik teadusstrateegias kinnitatud suundades nimetamisväärset läbimurret tagada. Ka siin seisavad meil ees valikud, millele keskenduda. Meie tulevane teadmistepõhine majandus ja võimalikud uued majandusharud ei baseeru Eestis tehtud uuringutel, vaid kultuurilisel keskkonnal, hästi ettevalmistatud kõrg- ja kutseharidusega spetsialistidel ning valmisolekul kiiresti reageerida uutele võimalustele.
Õppekavad vajavad suuri reforme
Peame ausalt tunnistama, et me ei suuda kõikides tänastes kehtivates akadeemilistes õppekavades vajalikku kvaliteeti kindlustada. Teatud erialade tippspetsialiste, magistreid ja doktoreid tuleb hädavajalikul arvul ette valmistada välisülikoolides või nende abil. Samuti tuleb mõnede suundade riigitellimust vähendada või sellest isegi loobuda, kuna vastavad lõpetajad ei leia Eestis juba aastaid erialast tööd.
Massilisemate erialade spetsialiste nagu näiteks arstid, õpetajad ja insenerid peab ka Eesti suurune riik edaspidi heal tasemel ette valmistama. Ja õpetamine peab olema teaduspõhine ning õppejõud peavad oma teadusteemadele toetust saama. Eesti vajab jätkuvalt häid ehitus-, mehaanika-, energeetika-, keemia- ja infotehnoloogia insenere. Nende heal tasemel ettevalmistamiseks tuleb riigil luua tasemel infrastruktuur.
Annan aru, et tegemist on keerulise, kuid olulise teemaga. Asjaosalised on kõrgesti haritud, kuid ei leia kergesti ühiseid seisukohti. Rein Veidemann soovis teaduspoliitilist ühiskondlikku lepet. On see võimalik? Kas minu artiklis esitatud seisukohad võiksid olla säärase leppe jaoks huvipakkuvad?
Jaak Leimann, Tallinna Tehnikaülikooli professor
