JUHAN PARTS: Titanicult maha
Nädal tagasi kohtusin koos Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu liikmetega Helsingis kolleegidega Soomest. Me leppisime Soome poolega kokku neljateistkümnes väga konkreetses punktis koostöö tihendamise osas ja uskuge mind, viina hind Tallinnas ei olnud teema, milles me kokku leppisime.
Helsingi ülikooli kantsler Kari Raivio pidas ettekande, kus rääkis ülikooli väljakutsetest. Neli märksõna, mis ta välja tõi, kehtivad minu silmis nii siin- kui ka sealpool Soome lahte.
Ameerika meelitab tudengeid ja teadlasi
Esiteks konkurents. Ülikoolide konkurents paremate tudengite ja teadlaste saamisel kasvab. Globaalses mastaabis on hetkel Ameerika ülikoolid pikema kõrre tõmmanud ja suudavad meelitada parimaid ajusid tudengite ja teadlaste näol ning olla samas atraktiivsed partnerid suurkorporatsioonidele.
Teiseks rahvusvahelistumine. Kuigi meie põhjanaabrid on siin meist suuremate kogemustega ja laiema haardega, peavad nad ennast sabassörkijateks. Selles kontekstis meie hetkel veel isegi ei käi, vaid alles roomame. Pean Eesti kahe suure ülikooli – Tartu Ülikooli ja Tehnikaülikooli – suutlikkust rahvusvahelistumiseks meie suutlikkuse testiks kaasa rääkida globaalsetes protsessides – nii äris, teaduses kui ka hariduses.
Kolmandaks spetsialiseerumine. Ilma tööjaotuseta pole võimalusi eduks pikemas perspektiivis. Me peame tegema raskeid valikuid ja sõlmima koostöökokkuleppeid. Väike riik on eriti teravalt silmitsi selle küsimusega. Me peame aga suutma pöörata oma väiksuse meie endi eduks.
Neljandaks paindlikkus. Ülikoolid peavad suutma luua dünaamilisi suhteid ettevõtlussektoriga, reageerima teravatele sotsiaal-majanduslikele probleemidele, omama tugevat sidet ühiskonna vajadustega ja võimet kiirelt neile reageerida. Vaadates tänast kõrgharidus- ja teadusmaastikku, tekib siiski pahatihti tunne, et tegemist on kohaliku Titanicuga, mis ei ole suuteline kuidagi kurssi muutma, kui jäämägi läheneb.
Ettevõtluse ja akadeemia koostöö
Suur proovikivi meile on tehnoloogia arenduskeskuste asutamine. Riik on teinud pingutusi programmi käivitamiseks ja ma siiralt loodan, et kogu protsess ei takerdu lihtsalt bürokraatiasse. Kui kaotame selle programmi, kaotame rohkem kui mõned miljonid kroonid.
Ma tean, et õppejõudude ja teadlaste vanuseline struktuur on ka ülikoolide mure. Kindlasti on üheks mureks noorte vähene rahaline motivatsioon, aga küsimus pole alati rahas. Kas noortel teadlastel on piisavaid võimalusi kaasa rääkida ülikoolile ja neile endile olulistes küsimustes? Kardan, et mitte.
Kui õige prooviks sellist demokraatia valemit – iga teadlase hääl kaalutakse läbi tema pensionini jäänud aastate arvuga, mida rohkem aastaid jäänud, seda suurem kaal häälel! Kuigi see ettepanek on radikaalne, kutsun üles kaasa mõtlema. Noortele on vaja väljakutseid, et uued ideed esile kerkiks.
Kirglikult ja palju vaieldakse, kui palju alusuuringuid, kui palju rakendusuuringuid. Igal tegijal kipub olema oma tõde. Kutsun üles muutma natuke diskussiooni paradigmat. Mulle meeldib Euroopa Komisjoni kasutatav jaotus. Sel juhul me räägiksime mitte alus- ja rakendusuuringutest, vaid kõne all oleks:
investigative research ehk teadlase huvist ja teadmistest suunatud uuringud, mis võivad viia mingite uute teadmiste loomisele;
socially and economically driven research ehk ühiskonna ja majanduse vajaduse rahuldamisele suunatud uuringud.
Usun, et Eesti edu võti peitub viimases. Kui suudame ennast murda mitte ainult Euroopasse, vaid murda ka barjäärid, mis on muu ühiskonna ning eelkõige majanduse ja teaduse vahel, on võimalik rääkida ühiskonna kiirest ja tasakaalustatud arengust.
Rohkem tuleks kasutada vabatarkvara
Lõpetuseks peatuksin Eesti ettevõtjakeskse infopoliitika võimalustel. Kõigepealt säästlikkus. Pean silmas võimalusi, mida pakub vabavara kasutamine. Täna oleme paljuski sõltuvad ühest firmast – ma pean silmas Microsofti. Ma ei soovi demoniseerida Ameerika suurfirmat, aga ma usun, et kontori- ja serveritarkvara on võimalik edukalt arendada vabavara baasil. See võiks olla oluline sääst riigile ja pakkuda nii Eesti süsteemiarendajatele, ülikoolidele kui ka ettevõtjatele uusi suuri väljakutseid ja ärivõimalusi.
Homse ettevõtlusmaastiku väljakujundamine peab algama juba täna ja selleks, et stimuleerida uute kvalifitseeritud töökohtade loomist. Lisaks uutele töökohtadele on innovatsiooni- ja tehnoloogiamahukatel ettevõtetel kanda oluline roll Eesti majanduse arengus, kuna innovatsioon võimaldab tõhustada ettevõtete efektiivsust, eristuda konkurentidest ning tegutseda tulemuslikumalt.
Võtmeks selle tee leidmisel on piisava hulga uute ja eluvõimeliste ettevõtete loomine. Keerulisemad innovatsioonid vajavad suure riskitaluvusega ja pika-ajalist kapitali, mida turg reeglina ei paku. Me ei pea alustama tühjalt kohalt. Riik on juba astunud samme ettevõtete arengu toetamiseks ning ülikoolide ja ettevõtjate koostöö tihendamiseks. Rõhutaksin selliste ettevõtete rolli ka reaalse majandusliku tellimuse tekke seisukohalt Eesti teadlastele. Ma usun, et valitsus teeb riskikapitali osas niivõrd tähtsa majanduspoliitilise otsuse juba lähitulevikus.
Artikli aluseks on Juhan Partsi eilne ettekanne tehnoloogiamessi avamisel
