Euroopa Liit otsib pidurit edasisele laienemislainele
Paraku pole nende maade liitumine prognoositava tuleviku teema – lähema tosina aasta jooksul seda ei juhtu.
Lähiajal on kõige kindlamad Euroopa Liitu astujad Bulgaaria ja Rumeenia, kuigi nende ühinemine lükkub tõenäoliselt varem lubatud 2007. aastast veidi edasi. Täpselt nii, nagu Eesti ja teised uued liikmesriigid lootsid esmalt ühinemisele 2003. aasta algul, kuid hiljem olid sunnitud leppima selle tähtaja nihutamisega aasta võrra ja lõpuks veel nelja kuu võrra, 1. maini.
2007 laienemine pole kindel
Tänavu pole Euroopa Komisjoni ega liikmesriikide juhid enam rääkinud 2007. aasta laienemisest kui faktist – nüüd räägitakse sellest üksnes kui ühest võimalusest. Euroopa Liidu laienemisvolinik Günter Verheugen ütles mais: “Kõik sõltub sellest, kuidas need riigid täidavad liitumistingimusi ning viivad läbi vajalikke reforme. Ja 2007. aasta on väga ambitsioonikas eesmärk.”
Euroopa Komisjon valmistab praegu liidu laienemise pidurdamiseks ette tulevaste liikmesriikide järelevalvesüsteemi karmistamist. Kui varasemate laienemiste puhul räägiti seaduste ühtlustamisest, siis Ida-Euroopa maade puhul tõstatus lisaks ühtlustamisele küsimus suutlikkusest juba harmoniseeritud seadusi täita.
Laienemist saabki kõige hõlpsamini edasi lükata just põhjendusega, et tuleb hoolikamalt kontrollida, kas tulevased liikmesriigid ikka täidavad liitumisläbirääkimistel võetud kohustusi. Teine hea ettekääne on Bulgaarias ja Rumeenias lokkav korruptsioon, mida sarnaselt Euroopa Komisjoniga peavad suureks probleemiks ka bulgaarlased ja rumeenlased ise.
Bulgaaria ja Rumeenia järel pakuvad asjatundjad tõenäolisemateks liitujateks Horvaatiat ja Norrat. Formaalselt jõudis Horvaatia tänavu juunis küll alles ühele pulgale Türgiga, sest ta tunnistati nüüd kandidaatriigiks. Kuid kuna Horvaatia on umbes kaks korda jõukam ning peaasjalikult kristlik riik, siis kulgeb tema liitumine hõlpsamalt.
Norra liitumisega spekuleeritakse seetõttu, et üle pooleteise aasta on seal Euroopa Liidu toetajad olnud vastaste suhtes ülekaalus. Reutersi andmetel toetas maikuus 51 protsenti norralasi EL-i astumist ja vaid 36 protsenti oli vastu. Enamik norralasi usubki, et veidi pärast 2005. aasta parlamendivalimisi toimub Norras juba kolmas euroreferendum.
Tegelikult on lugu Norraga siiski keerulisem. Ühinemise pooldajad olid riigis ülekaalus ka eelmiste Euroopa Liitu astumise rahvahääletuste eel, kuid 1972. aastal said eitajad enda poole 53,5 protsenti ning 1994. aastal 52,2 protsenti hääletajaid. Praegu tundub, et Norra juhtivad poliitikud ei julge lähiaastail ühinemist sihiks võtta.
Samas soovivad praeguste liikmesriikide kodanikud Norrat ja Šveitsi EL-i rohkem kui ühtegi teist riiki. Šveits on formaalselt EL-i astumisele lähemal kui Horvaatia, sest ta esitas liitumis-avalduse 1992. aastal ja kutsuti kohe ühinemiskõnelustele. Kõnelused külmutati aasta hiljem, kui šveitslased lükkasid referendumil tagasi ühinemise Euroopa majanduspiirkonnaga.
Šveits pole liitumisavaldust küll tagasi võtnud, kuid Šveitsi ühinemist ükski tõsiseltvõetav analüütik siiski lähiajal ei prognoosi. Nagu ka mitte Islandi liitumist, ehkki saareriigi välisministril Halldor Asgrimsonil õnnestus vahepeal saavutada sellele mõttele koguni 68 protsendi islandlaste toetus.
12 aastaga kuus uut liikmesriiki
Võib öelda, et lähema tosina aasta jooksul ühineb Euroopa Liiduga kuni kuus riiki. Kindlasti on nende hulgas Rumeenia, Bulgaaria ja Horvaatia. Arvatavasti ka Türgi. Üle 70 miljoni elanikuga Türgi vaesus ja suurus on tõsine väljakutse, kuid 450 miljoni elanikuga EL-ile ei peaks see üle jõu käima.
Väärib märkimist, et Türgi on mitu aastakümmet olnud lääneriikidele hea partner NATO-s, mille liikmeks enamik Ida-Euroopa maid pääses mõne kuu eest.
Lisaks võib lähima tosina aasta jooksul EL-i pääseda veel mõni Balkani riik, kus suudetakse kiiresti majandust arendada. Igatahes – sõltumata EL-i astujate arvust – asub üle poole neist riikidest Balkani poolsaarel.
