Arheoloogid lammutavad ajalooõpikute arusaamu
Viimaste aastatega on arheoloogid mitme aastatuhande võrra pikendanud inimese asustus-aega Eestis, näidanud Läti Henriku eksimusi ning avastanud kolme tuhande aasta vanuseid põlde. Kuigi arheoloogid on ammu kummutanud väite soomeugrilaste Uurali päritolust, pajatavad ajalooõpikud jätkuvalt sellest, kuidas meie esivanemad tulid siia jää taandudes põhjapõtrade jälil Uuralitest.
Arheoloogiaprofessor Valter Langi sõnul võib uudiseid jälgides jääda mulje, et sel suvel on arheoloogid eriliselt innukad olnud.
Tuhat aastat varem
“Tegelikult on viimase aastakümne jooksul tehtud palju väljakaevamisi,” tähendas Lang. “Öeldakse, et iga põlvkond kirjutab oma ajaloo. Uut ajalugu on kirjutatud juba kümmekond aastat, aga ajalooõpikutesse pole sellest veel midagi jõudnud.”
Muudatused puudutavad eeskätt kunagist ühiskonnakorraldust ja elatusallikaid. Nii on teada, et põllupidajaid leidus siinmail juba tuhatkond aastat enne Kristuse sündi, see on tuhat aastat varem, kui seni arvatud. Vanim põllumaa on leitud Maardu järve lähedal Saha-Lool. Ka müüt, et enne sakslaste tulekut 13. sajandi alguses oli Eestis õnnelik egalitaarne ajastu, on arheoloogide poolt tänaseks kummutatud.
“Vara on öelda, et senine ajalugu on pea peale keeratud,” sõnas Lang. “See, et Keavas leiti üks salakäik, ei näita esialgu muud midagi, kui et Läti Henrik on kuskil vea teinud,” sõnas Lang. “Kunda ja Pulli asula Eestis kehtivad endiselt vanimate asulatena, kuid nende vanus on nüüdseks hinnatud vähemalt 1500 aastat vanemaks, kui seni arvatud. Vahepeal avastatud Sindi-Lodja randlaste kiviaja- asula kõige vanemaks pidamine osutus siiski viimaste tulemuste valguses ekslikuks.”
Praegune arheoloogia saab kindlasti tõestada, et näiteks põllumajandust on Eestis viljeldud tunduvalt kauem kui seni arvatud. See pole olnud siiski järsk üleminek, vaid järkjärguline. Protsess algas hetkest, mil ilmusid esimesed märgid maaviljelusest ja teraviljakasvatusest. Aeg, mil põhitoidus saadi kõik põllult, algab paleoökoloogide sõnul juba mitu tuhat aastat enne Kristust.
Pulli ei ole vanim
“Vanimad Eesti põllud asuvad Saha-Lool Maardu järve ääres,” ütles Lang. “Veel kümmekond aastat tagasi arvati, et põllumajandus hakkas Eestis arenema paar tuhat aastat tagasi. Saha-Loo põllud on aga 3000 aastat vanad. Neist vanemaid ilmselt enam ei leita ka, sest just sel ajal hakkas põllundus levima kogu Skandinaavia regioonis.”
“Üha enam võetakse omaks ka seisukoht, et meie esivanemad on siia tulnud pärast jää-aega lõuna poolt ning ränne on isegi toimunud pigem siit ida poole, kui et sealt oleks keegi siia tulnud. Muidugi on siia ka hiljem rahvast juurde tulnud ja siis jälle ka ära läinud,” nentis Lang. “See, et need muutused ei ole jõudnud ajalooõpikutesse, on kivi otseselt õpikute koostajate kapsaaeda, kes ei viitsi ilmselt kursis olla viimaste kaevamistulemustega.”
Praeguste andmete järgi hinnatakse Eestis endiselt vanimaks Pulli kiviaja asulat, mis uuemate andmete järgi on vähemalt 11 000 aastat vana. Pisut nooremateks peetakse Kunda ja Sindi-Lodja asulaid.
“Need asulad kuuluvad keskmisse kiviaega, kuid Lätist ja Leedust on leitud ka vanemasse kiviaega kuuluvaid asulaid, mis on paar tuhat aastat vanemad,” lisas Lang. “Seega on üsna suur alus arvata, et Pulli ei jää siinseks vanimaks avastatud asulaks, sest on vähetõenäoline, et inimeste liikumine Lätist Eestisse oleks paar tuhat aastat aega võtnud.”
Muutusi pole olnud mitte ainult randlaste asustusala dateerimises, vaid ka sisemaal. Arheoloogiadotsent Aivar Kriiska viib praegu läbi kaevamisi kunagise Suur-Võrtsjärve aladel. Kriiska hinnangul on alust arvata, et kunagi Võrtsjärves asunud saarte asustus võib ulatuda enam kui 8500 aasta taha.
“Selleks, et tekiks mingigi ühtne ja selgem pilt tolleaegsest ühiskonnast ja asustusest, tuleks teha veel mitu aastat kaevamisi,” nentis Kriiska. “Kuid Võrtsjärve-äärsete kivitööriistade valmistamise viis ja tulekivi kasutamine viitavad võimalusele, et siit võib vanemaidki leide välja tulla.”
Oleme pärit Lõuna-Ukrainast
Filoloogiadoktor Ago Künnap, kes koos soome keeleteadlase Kalevi Wiikiga seab kahtluse alla eestlaste Uurali päritolu, nendib, et Eestis on keeleteaduse ja arheoloogia koostöö veel üsna lõtv ega mõjuta üldist ajalookäsitlust.
“Keeleteadlased vaatavad rohkem geneetikute kui arheoloogide poole,” ütles Künnap. Kui arheoloogid avastavad uue kultuuri, siis ei tähenda see ju veel, et siia tulid uued inimesed, oma potid kaenlas. Uus kultuur võis tekkida ka kohapealsete mõjudega.”
Künnap tähendas, et viimased väljakaevamised on siiski tema ja Wiiki teooriaid kinnitanud.
“Selle, et oleme tulnud idast, on arheoloogid juba ammu ümber lükanud,” sõnas Künnap. “Pigem veeretatakse ida päritolu arusaam isegi keeleteadlaste kaela, nüüd aga kinnitavad mõlema teadusharu inimesed, et oleme tulnud lõuna poolt. Kümne aasta pärast võiks ka ajalooõpikutes olla sees fakt, mida toetavad mitmed keeleteadlased ja arheoloogid, et meie esivanemad on pärit kuskilt Lõuna-Ukraina aladelt.”
