Briti aristokraadid käivad Linnateatri taevalaval alla
Linnateatri uuslavastus “Sebastian” annab hea ettekäände minna arutelus mööda tüki hämarast katoliiklikust sõnumist. Evelyn Waugh’ romaani mõttest tähtsamana tõusevad esile romaani teatrikeelde tõlkimise probleemid. Dramatiseeringus on selge ja ladusalt arenev dialoogirida, mida millegipärast risustab Charles Ryderi (Andero Ermel) mina-jutustamine.
Spekuleerigem. Mis saab siis, kui võtta kõik need Andero Ermeli iseenesest hästi tehtud jutustamised ära. Kas midagi muutub arusaamatuks? Ei muutu, kui paari dialoogi mõne faktiga täiendada. Kas mingi sõnum kaob ära? Vast mitte. Ja kuidas saab dramatiseering olla üles ehitatud Charles Ryderi jutule, kui peategelaseks on lavastuses nime järgi otsustades hoopis Sebastian Flyte (Alo Kõrve)?
Kunstniku vastutus
“Sebastianis” leiab rohkesti seda, mis ületab vajaliku piiri, ning sellest kasvab välja veniv igavus. Ei maksa ju tõsiselt võtta Mati Undi juttu sellest, et kõik pikk ja igav ongi kunst. Traditsiooni ja kutseoskusi eitavad postmodernistid on sellise retoorikaga rohkem oma saamatust maskeerinud.
Jaanus Rohumaa puhul on saamatust raske kahtlustada. Pigem on tehtud töös näha romaani vangi jäämist. Lavastus lohistab läbi aja sõnu, kõrvalliine ja -tegelasi, mõtlemata sellele, kas nad kõik ikka vajalikud on.
“Sebastianis” jäi lahendamata kirjanduse ja teatri paradoks – proosakirjanduse vaimu tõlkimine teatrikeelde õnnestub enamasti siis, kui tegijad saavad vabaks proosa vormide haardest. See on kunstniku vastutuse küsimus – tuua esile tähtis ja koristada vähetähtis.
Näitlejatööde poolest on lavastuses kõrgelennulisi õnnestumisi eraldi tükikestena võttes muidugi rohkesti.
Esietendusel nähtu veenis, et lavastajale ja näitlejatele lähevad Waugh’ romaani kahe noore intellektuaali vaimsed otsingud korda. Allakirjutanu ei oska küll “Tagasi Bridesheadi” mitte millegi poolest eristada tavalisest kollasest kirjandusest, kuid tegijate tõsikoomilisest jäi mulje, et tegu on teemandiga. Mis jäi paraku lihvimata.
Brideshead Revisited
Evelyn Waugh
Noor Charles Ryder kohtub Oxfordis õppides katoliiklikust aristokraatide perekonnast pärit Sebastian Flyte’iga. Noormees tutvustab talle oma Bridesheadi mõisamajas elavat perekonda.
Perekonna rangetest normidest ahistatud Sebastian satub alkoholi küüsi. Charles kohtub tema ja ta pere liikmetega eri aegadel, tehes läbi armastusloo Sebastiani õe Juliaga.
Romaan jälgib rangete põhimõtete valguses kasvatatud perekonna allakäigu lugu.
Britid on teinud 1945. a ilmunud romaanist televersiooni (1981), kus peaosi mängivad Jeremy Irons ja Anthony Andrews. Vana lord Marchmaini osa täitis Lawrence Oliviere.
Linnateatris valmis “Tagasi Bridesheadi” põhjal lavastus “Sebastian”.
