69-aastane seenetark elas Eestis ka 30-ndate aastate lõpul, kuid lahkus sõja saabudes kodumaale. “Ausalt öeldes tunnen ennast siin suurepäraselt,” sõnab ta. Bresinsky vanaema oli eestlane ning neli põlvkonda tema esivanemaid on Tartu ülikoolis õppinud ja Eestis elanud.

“Pärast sõda käisin Eestis korduvalt, kummalisel kombel polnudki kuigi keeruline sealtpoolt siia tulla,” räägib ta. “Minu esivanemad elasid Narva-Jõesuu kandis ja Rakveres ning nende kohtadega on mul seotud palju kujutlusi, kuid nüüd seal vaadates pole pilt muidugi enam päris sama. Samas Nõm-mel ringi käies tuleb väga palju tuttavaid asju ette. Ja Tartus on väga hea akadeemiline õhkkond, nii et pole välistatud, et tulen siia veel edaspidigi, kuigi minu vanuses pole mõtet kaugeleulatuvaid plaane teha.”

Seened on Bresinsky kireks olnud juba aastakümneid ja ta tunnistab muheldes, et päris paljud vähegi inimorganismile seeditavad seened on ka ära proovitud. Ikka teadusliku eksperimendi käigus loomulikult.