Madis Tiik ja tema seitse ametit, hobid lisaks
Kõigepealt oli pikamaajooksu Eesti meister, siis sai tast perearst ja nüüd kõikide perearstide palkade eest võitleja. Jutt käib Madis Tiigist, kes perearstinduse arendamise Eestis oma hingeasjaks on võtnud.
37-aastane Tiik võiks peale Eesti perearstide seltsi esimehe ameti oma nime taha kirjutada veel mitu elukutset – autoremondilukksepp, ehitustööde juhataja, rahvatervise spetsialist, infotehnoloogiajuht, orienteeruja, suusataja. Just nii palju on Tiigil diplomeid ja harrastusi.
Mees ütleb, et pärast Tallinna reaalkooli lõpetamist tundus talle kuidagi loomuliku arenguna astuda Tartu ülikooli arstiteaduskonda. “Isa oli mul arst ja on siiani.” Tiigi isa töötab praegu Soomes nõelraviarstina, varem on olnud spordiarst, Nõukogude Liidu kümnevõistluse koondise arst.
Et aga Tiik, pikamaajooksude Eesti meister, ülikooli astudes ikka veel aktiivselt spordiga tegeles, oli seda üsna keeruline õpingutega ühitada. Lisaks tuli vahele kaks aastat sõjaväge, nii venisidki õpingud kuue aasta asemel kümne aasta pikkuseks. “Algul ma nagu eriti ei tahtnudki arstiks saada. Niisama käisin koolis. Aga siis sattusin vahetus-üliõpilasena Soome, kus esimest korda perearstisüsteemi nägin. Siis käis mingi krõks ära, teadsin kindlalt, et tahan perearstiks saada.”
Andis praksise ära
Siirdunud pärast ülikooli Saaremaale elama, sai Tiigist Kuressaares perearst. 5–6 aasta pärast tundis ta kõiki patsiente nime- ja nägupidi. Sellest kevadest võttis Tiik vastu otsuse, et annab praksise ära – lihtsalt ei jõua enam arstitööd teha, nii palju on asjaajamist perearstiseltsi juhatuse esimehe, projektide ja koolituste korraldajana. Näiteks veab Tiik perearstide telefoninõuandla projekti ehk valmistatakse ette süsteemi, kuidas patsiendid saaksid arstlikku nõu 24 tundi ööpäevas.
“Ma sain aru, et kolmveerand minu ajast kulus muudele asjadele ja ainult veerand ravimisele. Siis tegin otsuse,” ütleb Tiik. Projektide vedajana elab ta majanduslikus mõttes viis korda paremini kui tavalise perearstina. “Aga ikkagi oli natuke kahju praksisest loobuda. Mulle meeldib inimesi ravida. Minu otsuse tegi natuke kergemaks see, et sain praksise üle anda väga tublile arstile Eve Nurmekivile. Tema tuli alguses minu juurde residendiks, siis abiarstiks. Ma nägin, et inimesed võtavad ta omaks ja ta saab hakkama.”
Päris Kuressaarest ja Saaremaast ära lõigatud pole Tiik siiani. Kogu maja majanduslik pool, kus lisaks perearstikeskusele asuvad veel näiteks apteek ja hotell, on endiselt tema hoole all.
“Kui aus olla, siis ma kibelesin Tallinna juba paar aastat. Tundus, et Saaremaal on kõik ära tehtud, perearstikeskus ehitatud, see käima lükatud. Nüüd oli vaja midagi Eesti mastaabis korda saata.”
Ehitanud üheksa maja
Kui Tiik ütleb, et perearstikeskus ehitatud, siis tähendab see seda, et ta käis ööd ja päevad ehitusmeestel kukil: tehke siit nii ja sealt naa. Kust ta seda teab? Lihtsalt. Vaat on inimesel selline hobi, et muudkui ehitab. Müüri ladumisest kuni viimistlustöödeni. Ütleb, et vaid toru- ja elektritöid ei tee hea meelega, sest need on viimasel ajal nii spetsiifiliseks läinud. Ühtekokku on Tiik oma kätega ehitanud üheksa maja ja korterit. Kaasa arvatud rookatusega elamu ja tuuleveski Saaremaal ning nüüdne korter Tallinnas. “Mind on kutsutud ehitusele töödejuhataja ametisse. Kui arstiametiga enam ära ei ela, siis hakkan ehitajaks.”
Lisaks ehitusele on Tiik endiselt spordiarmastaja. “Tollane treener ütles, et minu sportlasevõimed jäid noores eas realiseerimata. Eeldusi justkui oleks olnud. Minu rekordid joosti alles kümme aastat hiljem ümber.”
Praegu käib Tiik orienteerumas või suusatamas. Nii kui lumi maha tuleb, hakkab Tartu maratoniks valmistuma. Alates 1984. aastast pole ta ühtegi maratoni vahele jätnud. “Treeningud on küll ausalt öelda väga ebaregulaarseks jäänud.”
Peale projektide, konsultanditöö ja perearstide juhi ameti on Tiigil parasjagu käsil doktorikraadi taotlemine. See on lähima kolme aasta küsimus. Kusjuures Tiik on kavalalt ühendanud projektid ja doktoritöö: kõigepealt teeb teoreetilise põh-ja valmis, siis lükkab praktikas käima ning kõige lõpuks teeb veel kirjaliku ülevaate, kas asi töötab.
Aga patsientide kurvastuseks peab ütlema, et vastuvõtte teha ja praksist avada pole Tiigil lähiajal plaanis.
