Eesti Energia 25-miljardiline salaplaan
Narva elektrijaamades Eesti Energia katsetatav uudne keevkihttehnoloogia peaks suurendama põlevkivi-
energia efektiivsust, kuid kümnetesse miljarditesse ulatuv investeering võib asjatundjate hinnangul osutuda mulliks, mille tarbijad peavad oma taskust kinni maksma, kui selgub, et loodetud kasutegurit ei saavutata.
Järgmise aasta juuniks valitsusele esitatav elektrimajanduse arengukava toetub analüüsidele, mida tehakse praegu Narva elektrijaamades, ning millest sõltub, kas Eesti Energia saab oma investeeringute katteks riigilt täiendavaid miljardeid.
Praegu on Eesti Energia Narvas rekonstrueerinud kaks energiaplokki, mis töötavad uudsel keevkiht põletustehnoloogial.
Kas süsteem töötab?
Eesti Energia põhjendab uuele tehnoloogiale üleminekut vajadusega välja vahetada amortiseerunud seadmed, vähendada põlevkivi tarbimisest tulenevat keskkonnareostust ning suurendada energiatootmise efektiivsust. Ettevõtte väitel suureneb uute katelde rakendamisel energiatootmise kasutegur seitse protsenti, millega kaasneb 20-protsendiline kütuse kokkuhoid. Oma väidetes toetutakse katsepõletamistele, mis viidi läbi aastail 1995–1998.
Plaani kritiseerijad viitavad aga asjaolule, et uuele tehnoloogiale kulutatakse liigseid miljardeid, kuigi pole üldse selge, kas süsteem Eesti tingimustes töötab. Ka väidetav 20-protsendiline põlevkivi kokkuhoid uue tehnoloogia abil tundub neile üsna ülepingutatud jutuna, kui sinna kõrvale lubatakse seitsmeprotsendilist kasutegurit – sest seni on mujal maailmas keevkihttehnoloogiat kasutatud pruunsöe ja kivisöega. Põlevkiviga katsetatakse maailmas ja Eestis esmakordselt. Ja põlevkivi tuleb keevkihtkatla jaoks eelnevalt peenestada. Protsess, mis omakorda energiat vajab.
Riigikogu ja Eesti Energia nõukogu liige Janno Reiljan tunnistab, et Narvas katsetatavatest kateldest sõltub, kas riik eraldab raha täiendavateks investeeringuteks või mitte.
“Kui nüüd tõesti ilmneb, et need katlad ei tööta, nagu loodetud, siis peaks asja üle vaatama,” nendib Reiljan. “Kuid esimese katla puhul väidavad asjatundjad, et kõik näidud olevat normis. Põlevkiviga pole seda tehnoloogiat küll maailmas veel katsetatud ja need kaks katelt on tõesti katsejänesed, kuid üldiselt on see tehnoloogia ennast energeetikas õigustanud.”
Elekter jääb, hälbeid võib tekkida
Reiljani sõnul kavatseb Eesti Energia järgmised kolm aastat jälgida, kuidas uus tehnoloogia täisvõimsusel töötab, ning kui asi õigustab lootusi, siis tuleks veel kuue katla ehituseks raha leida.
Reiljan ütleb, et uute katelde ehituseks kulub Eesti Energial 20 miljardit krooni, millest suur osa tuleb riigil juurde laenata. Praeguseks hetkeks on kahe katla peale kulunud üle 5 miljardi krooni. Kokku soovitakse ehitada 8 katelt, mis annaksid Eesti energiaturu baasvõimsuse.
“Majanduses ja energeetikas võib muidugi kõike juhtuda,” märgib Reiljan. “Halvema stsenaariumi järgi asi tõesti ei õigusta ennast ja investeering tuleb korstnasse kirjutada, aga see on väga vähetõenäoline. Kindlasti pole me igatahes kolme aasta pärast elektrita. Võivad tekkida mõned tehnilised hälbed, kuna tegemist pole selle kütusega, millega seda tehnoloogiat on seni katsetatud, kuid see, et ta ennast ära ei tasu, pole võimalik.”
Tallinna tehnikaülikooli professor Arvo Ots usub, et keevkiht-põletustehnoloogia rakendamine võimaldab kahtlematult suurendada energiamuunduse efektiivsust. Samas lisab ka Ots, et võimalik kasutegur selgub siiski energiaploki pikemaajalise käitamise andmete põhjal.
Kuid plaani kriitikute sõnutsi tuleks nendes padades, mis juba tehtud, pigem siis juba kivisütt põletada. Mitte põlevkivi, mida peab enne liiga energiamahukalt peenestama. Ots vaidleb vastu väidetele, nagu oleks Eestil põlevkivi kaevandamise asemel mõttekam sisse osta kivisütt piirkondadest, kus söe kaevandamine ei põhjusta sellist põhjaveekadu, nagu Eestis põlevkivi kaevandamine. “Põlevkivi asendamine kivisöega ei ole nii lihtne, nagu esimesel pilgul paistab. See vajab elektrijaamade täielikku ümberehitamist,” sõnab Ots. “Olemasolevate tolmküttekatelde rekonstrueerimine keevkihtkateldeks ei ole tehniliselt võimalik. Need tuleb asendada täielikult uutega. Ja kuidas lahendada põlevkivikaevanduste sulgemisel tekkivaid sotsiaalseid probleeme? Kaevandust sulgeda on suhteliselt lihtne, vajaduse tekkimisel aga uute avamine on hoopis raskem ja aeganõudev. Eesti on naaberriikidega võrreldes üliheas olukorras, sest tal on küllaldane energeetiline ressurss põlevkivi näol ning ka oskusteave selle põletamiseks.”
Maksab kodutarbija
Eesti Energia poolseid sanktsioone pelgav tundmatuks jääda sooviv asjatundja ütleb, et praegused Eesti Energia investeeringud uude tehnoloogiasse on tegelikult tingitud sellest, et riik on põlevkivienergeetikale truuks jäädes valinud ummiktee.
“Eesti on sulgenud elektrituru muudele energiaallikatele peale põlevkivi, kuigi näeme ja teame, et hind tarbijale seeläbi kasvab,” sõnab ta. “Uusi tootjaid turule ei saa ja nüüd ei jäägi muud öelda, kui et pole teist võimalust, kui kogu põlevkivi tootmisvõimsused uuesti üles ehitada. Iseasi, kas tarbija suudab kogu seda investeeringut kinni maksta. Edasine hinnatõus saab tulla ju ainult kodutarbijate arvelt, sest tööstusele on elektrihind täna suurem või võrdne naabermaadega ja teiste EL-i riikidega. Kui asi ebaõnnestub, maksab igal juhul kodutarbija, selleks ju elektriturgu suletuna hoitaksegi.”
