Dokumentidele, artiklitele ja teostele tuginev, Saksamaa praeguse aja ühe tunnustatuima ajaloolase raamat kirjeldab, kuidas SS ja SA tapsid 1930-ndate Saksamaal valimatult inimesi, korraldasid võltstõenditega kohtuprotsesse endiste liitlaste üle ning “lõpplahendusena” tapsid ühekokku kuus miljonit juuti ning tuhandeid mustlasi, geisid ja “teisitimõtlejaid”.

Knopp keskendub ka põhjalikult SS-i pealiku Heinrich Himmleri isiku uurimisele. Himmler oli SS-i terroritegude võti – just tema tegi SS-ist selle surmatoova terroriorganisatsiooni. Ajaloolane püüab välja selgitada, kuidas temast ja Himmleri ajuks nimetatud Reinhard Heydrichist kasvasid sellised koletised, nagu ajalugu neid tunneb.

On selge, et selliseid teoseid on vaja. Kui inimesed loevad seda raamatut, saab mingi tagasilöögi ka natsismi kõrgustesse upitamine ja Lihula-sarnaseid monumente, ükskõik kellele, enam ei püstitata. Kes aga siiralt usub, et ühe kuriteoliigi (kommunismi) vastu võitlemine teise kuriteoliigiga on õigustatud, sellele pole muud öelda, kui

et ta on lootusetu.