Konföderatsiooni lipp on poliitiliselt ebakorrektne nänn
Olime Pennsylvania osariigis Gettysburgis, just lõpetanud ringsõidu mööda Ameerika kodusõja (1861–1865) kuulsaid lahinguvälju, tutvunud vaenupoolte – lõuna- ja põhjaosarii- kide vägede paigutuse ning väejuhtidega strateegiaga, ja astusime sisse kunagise sõjatandri servale rajatud muusemi suveniiripoodi.
See oli rikkalikult varustatud asjakohase kirjanduse, minikahurite, püsside, savikuulide ja muu patriootliku atribuutikaga, kuid lõunaosariikide ristilippu seal saada ei olnud. Olevat otsas.
Et meie edasine reis kulges peamiselt põhjaosariikides, siis tuli lipuost uuesti jutuks taas lõunas, Louisiana osariigis New Orleansis, kodusõja reliikviaid müüvas poes. Ent sealgi olevat lõunaosariikide konföderatsiooni ajaloolised lipud otsa saanud.
Demokraadid lipuga hädas
Antiigipoe müüja, kes oma sõjakate vuntside, ammust sõdurisärki meenutava ürbi ja traksipükstega nägi välja nagu kindral Lee armee sõdur, ühmas pilkavalt, kahetsusvarjund hääles, et see lipp pole enam poliitiliselt korrektne.
Selles oli tal kindlasti õigus. Vaid selle lipu mainimine tõi aasta tagasi presidendikampaania ajal palju pahandusi demokraatide tookordsele juhtkandidaadile kuberner Howard Deanile. “Mina tahan endiselt olla nende poiste kandidaat, kes konföderatsiooni lippu oma veoautodes (nähtaval) hoiavad,” ütles Dean tookord ühele Iowa ajalehele.
Et USA lõunaosas võiduks vajalikke hääli püüdnud Dean oli varemgi lõunaosariiklastele ja nende traditsioonilisele lipule silma teinud, pälvis ta teiste demokraatide pahameele. John Kerry kurjustas: “See, et Howard Dean kiidab Ameerikat rassiliselt lõhestavat sümbolit, on täiesti mõistmatu.”
Kodusõjast on küll möödunud ligi poolteist sajandit ja igas Ameerika nurgas leidub hulgaliselt mõlema poole kangelaste auks püstitatud, suurt ühist austust pälvivaid mälestusmärke, aga Lõunarist ehk St Andrew’ rist lõhestab Ameerika rahvast endiselt.
